Esteetika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
(ei näidata 2 kasutaja 3 vahepealset redaktsiooni)
4. rida:
{{Filosoofia külgriba}}
 
'''Esteetika''' ([[vanakreeka keel]]es ''aisthētikos'' 'meelelise tajuga seotud')''' on [[filosoofia]] haru, mis uurib kauni avaldumist tegelikkuses, maailma esteetilise tunnetamise iseärasusi ja [[ilu]] seaduste järgi loomise [[printsiip|üldprintsiipe]], sealhulgas [[kunst]]i kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika nagu teistegi [[teadus]]te aine ei ole midagi igaveseks antut, tardunut. Koos ühiskondlik-ajaloolise [[praktika]] arenemisega ja inimteadmiste üldise [[progress]]iga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetika tekkis kauges [[minevik]]us (umbes 2500 aastat tagasi), [[orjandus]]liku korra perioodil [[Egiptus]]es, [[Babüloonia]]s, [[India]]s ja [[Hiina]]s. Esteetikaprobleeme uuriti põhjalikult [[valgustusajastu]]l ([[valgustusliikumine]]).
Esteetika tekkis kauges [[minevik]]us (umbes 2500 aastat tagasi), [[orjandus]]liku korra perioodil [[Egiptus]]es, [[Babüloonia]]s, [[India]]s ja [[Hiina]]s.
Esteetikaprobleeme uuriti põhjalikult [[valgustusajastu]]l ([[valgustusliikumine]]).
 
==Esteetika kategooriad==
22. rida ⟶ 20. rida:
{{vaata|Antiikesteetika}}
====Kas antiikesteetika on olemas?====
On vaieldav, kas saab üldse rääkida antiikesteetikast. Esteetika kui distsipliin tekkis alles 18. sajandil. [[Ilu]] ja [[kunst]]i filosoofiline uurimine oli antiikajal oluliselt teistsugune. [[Oskar Kristeller]] (1951) ütleb, et esteetika ei olnud antiikajal filosoofiline distsipliin, sest huvi tunti [[kunstiteos]]te moraalsete, religioossete ja praktiliste aspektide vastu ning puudus [[kaunid kunstkunstid|kaunite kunstide]] mõiste. Sellele seisukohale on esitatud hulk vastuväiteid. [[Stephen Halliwell]] (2002:7–8) märgib, et [[mimees]]i mõiste oli päris ühtne ning 18. sajandil võeti kaunite kunstide mõiste kasutusele just mimeesi mõistele toetudes. [[Anastasia-Erasmia Peponi]] (2012: 2–6) märgib, et Vana-Kreeka mõtlejad grupeerisid kauneid kunste ja olid huvitatud näiteks luule ilust. [[James Porter]] (2009) ütleb, et moodne kunstide süsteem ei ole nii selgepiiriline, kui Kristeller arvas, ning kaunite kunstide olemasolu ei ole esteetika olemasolu kriteerium. Stephen Halliwell (1991) ütleb ka, et [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e ideed puudutavad esteetika ja [[kunstiteooria]] aluseid.<ref name="celkyte">[[Aiste Celkyte]]. [https://iep.utm.edu/anc-aest/ Ancient Aesthetics], [[Interneti filosoofiaentsüklopeedia]].</ref>
 
====Kalon====
49. rida ⟶ 47. rida:
*[[Transtsendentaalne esteetika]]
*[[Keskkonnaesteetika]]
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
*[[Oskar Kristeller|O. P. Kristeller]]. The Modern System of the Arts: A Study in the History of Aesthetics Part I. – ''Journal of the History of Ideas'', [[1951]], 12(4): lk 496–527.
*[[Stephen Halliwell]]. The Importance of Plato and Aristotle for Aesthetics. – ''Proceedings of the Boston Area Colloquium in Ancient Philosophy'', kd 7, New York: Routledge [[1991]], lk 321–348.
*[[Stephen Halliwell]]. ''[[The Aesthetics of Mimesis]]: Ancient Texts and Modern Problems''. Princeton: Princeton University Press [[2002]].
*[[James Porter]]. Is Art Modern? Kristeller's 'Modern System of the Arts' Reconsidered. – ''[[British Journal of Aesthetics]]'', [[2009]], 49, lk 1–24.
*[[Oleg Bychkov]]. ''Aesthetic Revelation: Reading Ancient and Medieval Texts after Hans Urs von Balthasar'', Washington, D.C.: Catholic University of America Press [[2010]].
*[[Terence Irwin|T. H. Irwin]]. The Sense and Reference of Kalon in Aristotle. – ''Classical Philology'', [[2010]], 105(4), lk 381–396.
* [[Anastasia-Erasmia Peponi]]. ''[[Frontiers of Pleasure]]: Models of Aesthetic Response in Archaic and Classical Greek Thought'', Oxford: Oxford University Press [[2012]].
*[[Richard Kraut]]. An aesthetic reading of Aristotle's Ethics. – [[Melissa Lane]], [[Verity Harte]] (toim). ''Politeia in Greek and Roman Philosophy'', Cambridge: Cambridge University Press, lk 231–250.