Tšillipipar: erinevus redaktsioonide vahel

[[Fail:Madame_Jeanette_and_other_chillies.jpg|pisi|Rohelised ''bird's eye'', kollased ''madame Jeanette''´<nowiki/>'i piprad ja punased Cayenne'i piprad]]

[[Fail:Achill.jpg|pisi|Noored tšillipiprataimed]][['''Tšillipipar]]''', õieti '''tšillipaprika''', '''tšilli''' ([[nahuatl]]i keeles ''chīlli,'' <small>nahuatli hääldus: </small>[ˈt͡ʃiːli]<small>, kuula:</small> {{Audio|Chilli.ogg|nahuatli}}),; vana[[inglise kõnekeelne vastekeel]]es '''türgichili pipar'pepper'', tänapäeval''chile pepper'''tulipipar, ''' inglise kchilli pepper''chili, pepper'' (chilli''chile), vana kõnekeelne vaste peppe''r, ''chillitürgi peppepipar'''r, tänapäeval ''chilli'tulipipar')'', on [[Maavitsalised|maavitsaliste]] sugukonda kuuluv [[kapsaitsiin]]irikas paprika liik (''Capsicum''). võiSellest temaston valmistatud ka [[vürtsid|vürtse]] (maitseainesegudmaitseainesegusid).

Tšillisid kasutatakse vürtsidena või erinevateeri toitude toorainena. Paljud maitsestamiseks sobivad sordid on vähetuntud ja mõned neist on väljasuremisohus. Kõik tuntud tšillid on söödavad, ainult et teatud kõige kangemad tšillid tekitavad osadel inimestel allergilist reaktsiooni –, näiteks löövet, hingamisraskusi jne. Botaaniliselt määratledes on taime nimetuses sõna "[[pipar]]" eksitav, kuna piprad (''Piper'') kuuluvad teise taimeliiki, samuti tšillipipral pole tšillipipral "kauna", kuna tegelikulttegemist on tegemisttegelikult [[ebamari|ebamarjaga]]. Väidetavalt on inimene maakeral ainuke loom maakeral, kes kasutab tšillit söögiks – peale osadeteatud putukatest kahjurite, liblikate ja tigude.

Tänapäeval arvatakse, et tšillipipart hakkasid enam kui 8000 aastat tagasi kasvatama ja aretama [[Mehhiko|Kesk-Mehhiko]] idaosa muinaselanikud.<ref name="TKH">''Tieteen kuvalehti Historia'' 12/2014, s. 6.</ref>

Tšillipiprad on aastaringselt kasvavad, väga mitmekesise välimusevälimusega. jaNeed erinevaidtaimed kasvutingimusikasvavad aasta läbi ja taluvad taimederinevaid kasvutingimusi. Paprika perekond on praeguse seisuga mitteametlikult jagatud kaheks peamiseks haruks: idapoolseteksidapoolsed, mida esindavad väljasuremisohus brasiilia[[Brasiilia]] vähetuntud metsikud liigid, ja läänepoolsed, mis hõlmavad kõiki on niinimetatud tuntud tšillisid.

LäänepoolseLäänepoolsele haruharule iseloomulikudon jooned oniseloomulik muuhulgas ülespoole kasvav [[kapsaitsiin]]irikas, enamasti teravamaitseline punane [[ebamari]]. IdaIdapoolsetel liikidel on marjavili sageli kollane või oranž, allapoole kasvav ja mitte ilmtingimata kibe. Ka taimede välimus võib oluliselt erineda. Tšillitaime värvus sõltub taimes sisalduvatest [[karotenoidid]]est. Punase värvuse tšillis tekitavad peamiselt [[karotenoidid]] ja [[kapsorubiin]]id. Geneetiliselt kuuluvad paprikad vastuolulissevaidlusalusesse sugukonda – [[Maavitsalised|maavitsaliste]] (''Solanaceae'') hulka kuuluvad muuhulgas: [[tomat]] (''Solanum lycopersicum''), [[kartul]] (''Solanum tuberosum''), [[baklažaan]] (''Solanum melongena'') ja [[Tubakas (perekond)|tubakas]] (''Nicotiana'').

Tšilli mõjuainena toimivad [[kapsaisinoididkapsaitsinoidid]], millest tuntuim on [[kapsaitsiin]],<ref name=chili/>, mis mõjub otse suu piirkonna närviretseptoritele. Kapsaitsiinid petavad organismi närviretseptoreid kuna: viimased arvavad, et näiliseltneile tehakse neile viga tekitadesja tekitavad põletuslaadse aistingu,. mistõttuSeetõttu loomad tšillipipraid ei söö. Tšilli manustamisel tekivad kehas muuhulgas valuaistingud, mis omakorda vabastavad organismi enda toodetud valuvaigisteid – [[Endorfiinid|endorfiine]].

ÜldiseltMõjud on mõjud individuaalsed ning järgnevadjärgmised nimekirjas mainitudnimetatud mõjud on üldiselt levinud supertuliste tšillide puhul, olenevalt inimese kapsaitsiinitaluvusest.

=== Mõjusid ===(tähestikulises järjekorras)

Kõik sümptomid on ajutised. – kapsaitsiinKapsaitsiin üldiselt (aine võib olla problemaatiline astmaatikutele ja allergikutele: hingamisraskused, lööve jne) ei kahjusta füüsiliselt, midagi – ainevaid tekitab närvides aistingu, nagu oleks tegemist põletuskahjustusega. Paanika tekib üldiselttavaliselt teadmatusest.

[[kapsaisiini|Kapsaitsiini]] mõju on kõige tõhusamsuurem limaskestadel. – isegiIsegi ihuga kokkupuutel tekib põletustunne;. nahal aineAine imendumine läbi naha närvirakkudesse võib kesta tunde ja "põletus" võib tulla üllatusena ööpäeva pärast.

Mõju olulisim tegur on [[kapsaisiini|kapsaitsiini]] kogumahthulk. Väikest tükki kõige tulisemat tšillit võib igaüks proovida ilma suuremate probleemideta, aga suure hulgakoguse mahedama tšilli söömisel tekivadtekib juba (soovimatudsoovimatuid) kõrvalmõjud[[kõrvaltoime]]id.

OsadOsa mõjudest on soovitud – näiteks higistamine ja jaheduse tunne (eriti palavates maades). Kõige teravama tšilli manustamine tekitab osadel inimestel endorfiinilaengu[[endorfiin]]i<nowiki/>laengu ja on eufooriline kogemus.

Inimese enda tolerantsitase aine suhtes määrab, kas tegemist on meeldiva kogemusega või on tulipipra söömine talumatu kogemus.

TolerantsRegulaarselt tarvitades tolerants aine suhtes kasvab tarvitades regulaarselt. KapsaitsionoidelKapsaitsinoididel on märgatavaid erinevusi põletustunde tekitamisel – erinevateeri hinnangute põhjal parimad "põletused" saab, manustadeskui süüa ''Capsicum pubescens'' <nowiki/>'i ja ''Capsicum chinense'' paprikaidpaprikat.

Siiani teadaolevalt pole keegi surnud [[kapsaisiini|kapsaitsiini]] üledoosi tõttu, kuid supertuliseid tšillisid ei soovitata terviseprobleemide korral manustada.

Teravus võib suuresti kõikuda sama sordi taimede viljade vahel, nii et numbrid skaalal on vaid suunavad. Keemiliselt valmistatud kapsatisiiniekstrakti ''scoville''-näitajad tõusevad lausa 16 miljoni ühikuni.

Kaubanduslikult kasutatakse ''scoville''-skaalast erinevat nullist kümneni ulatuvat hindamissüsteemi, kus harilikul paprikal on hindeks 0 ja kunagisel teravaimal sordil [[habaneroHabanero]]l on hindeks 10.<ref name="chilien-tulisuus">{{Netiviide |url=http://www.chiliyhdistys.fi/pages/fi/chili/tulisuus.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-05 |arhiivimisaeg=2012-01-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120104113755/http://www.chiliyhdistys.fi/pages/fi/chili/tulisuus.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Habanerost teravamaid märgitakse lisades hinde kümne järgi plussmärk või mitu, näiteks Naga Morichilli teravust märgitakse 10+++. Teravus tuleb heledatest seemnekinnitustest, mitte seemnetest. Teravaimad on üldiselt väikseimad tšillid.<ref name="chili">Chilit, Helsingin Sanomat, 26.8.2010 s. D 1–2</ref>

Päris kindlalt on tšilli pärit Lõuna-Ameerikast, kuikuid täpne päritolukoht on endiselt vaidlusalune – arvatakse siiski, et tõenäoliselt Boliivia ümbruskonnast. TsilliTšilli on üks vanemaid taimekultuure, mida inimkond on kasvatanud. Vanimad tšillileiud Lõuna-Ameerika asustatud aladelt on üle 8000 aastataasta vanad.

TsilliTšilli levis kõigepealt [[Lõuna-Ameerika]]sse, siis [[Kesk-Ameerika]]sse ja sealt [[Põhja-Ameerika]]sse.

Tavaliselt eeldatakse, et tšilli tõi Euroopasse [[Christoph Kolumbus]], aga muuseasRootsist on Rootsist avastatud varaseid leide tõenäoliselt ''Capsicum frutescens''<nowiki/>'i liigi tšillipaprikatest, misja need pärinevad Kolumbuse-eelsest perioodist.{{Lisa viide}}

Tšillipaprikad on ühed vitamiinirikkamad viljad taimede seas, kuna nendes on rohkelt C- ja E-vitamiini, samuti A-provitamiine ja B-vitamiini. Kuivatatud tšillist on lausa 20% kasulikke kiudaineid. Suure [[karotenoidid]]e sisalduse tõttu on tšilli [[antioksüdant]]. Samuti on tšilli põletust tekitavatel [[kapsaitsiin]]idel leitud tervist parandavaid omadusi mitmes uurimuses,. nimeltNimelt [[kapsaitsiin]]ide mõju ergastab pindmist [[vereringe]]t ja kiirendab [[Metabolism|ainevahetust]] –, olles seega muuhulgas looduslik abivahend kaaluskaalust alla võtmisel.

[[Kapsaitsiin]]i kasulikke omadusi uuritakse jätkuvalt –, näiteks uuritakse meditsiinis [[kapsaitsiini]] raviomadusi maohaavandi ennetamiseks ja raviks.

== TšillisorteTšilli sorte ==

! Teravus (0–10-skaalal)

| [[Rawit]] || ''Capsicum annuum'' || style="text-align: center;" | 6–7 || style="text-align: right;" | ~100 000

| [[Naga Morich]]<ref>[http://chiliwiki.fi/index.php?title=Naga_Morich Naga Morich]</ref> (Naga Jolokia,
Bhut Jolokia, Nai Mirris ym...) |
| ''Capsicum chinense'' || style="text-align: center;" | 10+++ || style="text-align: right;" | 800 000–1 041 000

| Trinidad Moruga Scorpion<ref>{{Netiviide |url=http://thepepperseed.com/peppers/trinidad-scorpion-moruga-the-worlds-hottest-chilli-pepper |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-12-05 |arhiivimisaeg=2017-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171205071533/http://thepepperseed.com/peppers/trinidad-scorpion-moruga-the-worlds-hottest-chilli-pepper/ |url-olek=ei tööta }}</ref> || ''Capsicum chinense'' || style="text-align: center;" | 10+++ || style="text-align: right;" | 2 000 000

Tšilli teravaim osa on vilja keskosas olev valge seina osa, kus asetsevad kapsaitsiini eritavad näärmed. – toiduToidu valmistamisel saab seemneidseemned ja valgetvalge osa soovi korral eemaldada. Seemned ise ei ole tulised, isegi kui nende pinnal võib ollaon teravust tekitavat kapsaitsiini. Seemneid võib muretsemata süüa, sest nadneed ei põhjusta kõhuvalu, nagu tavalised paprika seemned.

India põllumajanduspiirkondades kasutatakse Naga Morichi sordist valmistatud tšillipulbri ja mootoriõli segu piirdeaedade töötlemiseks, kuna niimoodi töödeldud kõispiirded on osutunud efektiivseks elevantide eemale peletamisel.

Tšilli kahjuritekskahjurid on osadosa putukadputukaid sugukondadest: ''Aleyrodidae'', ''Aphididae''[[lehetäilised]], ''Pseudococcida''e, ''Thysanoptera'', ''Tetranychus urticae'' ja ''Lygus rugulipennis''<ref>[http://www.chiliwiki.fi/index.php?title=Hy%C3%B6nteiset ChiliWiki]</ref><ref name="CP">[https://web.archive.org/web/20170930155933/http://www.worldofchillies.com/growing_chillies/chilli_pests_problems_diseases/chilli_pests/chillipests.html World of Chillies] (inglise keeles)</ref> ning mõned liblikaliigid<ref>[http://www.nic.funet.fi/pub/sci/bio/life/plants/magnoliophyta/magnoliophytina/magnoliopsida/solanaceae/capsicum/ Markku Savela] (inglise keeles)</ref> ja mingil määral [[teod]]<ref name="CP" />.

Lehetäid, kellele tšillipipar meeldib: ''[[Aphis craccivora]]'', ''[[Aphis fabaeoa-lehetäi]]'', ''[[Aphis gossypii]]'', ''[[Aphis nasturtii]]'', ''[[Aphis spiraecola]]'', ''[[Aulacorthum solani]]'', ''[[Macrosiphum euphorbiae]]'', ''[[Myzus ascalonicus]]'', ''[[Myzus ornatus]]'', ''[[Myzus persicae]]'', ''[[Neomyzus circumflexus]]'', ''[[Protaphis middletonii]]'', ''[[Rhopalosiphoninus latysiphon]]'' ning ''[[Rhopalosiphum rufiabdominale]]''.<ref>[http://www.aphidsonworldsplants.info/C_HOSTS_Cab_Car.htm#Capsicum Aphids on Wordls Plants: ''Capsicum''] (inglise keeles)</ref>