Tšillipipar
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2017) |
Tšillipipar, õieti tšillipaprika, tšilli (nahuatli keeles chīlli nahuatli hääldus: [ˈt͡ʃiːli], kuula: ⓘ), vana kõnekeelne vaste türgi pipar, tänapäeval tulipipar, inglise k chili pepper (chile pepper, chilli pepper, chilli) on maavitsaliste sugukonda kuuluv kapsaitsiinirikas paprika liik (Capsicum) või temast valmistatud vürtsid (maitseainesegud).
Tšillisid kasutatakse vürtsidena või erinevate toitude toorainena. Paljud maitsestamiseks sobivad sordid on vähetuntud ja mõned neist on väljasuremisohus. Kõik tuntud tšillid on söödavad, ainult et osad kõige kangemad tšillid tekitavad osadel inimestel allergilist reaktsiooni – näit löövet, hingamisraskusi jne. Botaaniliselt määratledes on taime nimetuses sõna "pipar" eksitav, kuna piprad (Piper) kuuluvad teise taimeliiki, samuti tšillipipral pole "kauna", kuna tegelikult on tegemist ebamarjaga. Väidetavalt on inimene ainuke loom maakeral, kes kasutab tšillit söögiks – peale osade putukatest kahjurite, liblikate ja tigude.
Päriolu
Tänapäeval arvatakse, et tšillipipraid hakkasid enam kui 8000 aastat tagasi kasvatama ja aretama Kesk-Mehhiko idaosa muinaselanikud.[1]
Tšillipiprad on aastaringselt kasvavad, väga mitmekesise välimuse ja erinevaid kasvutingimusi taluvad taimed. Paprika perekond on praeguse seisuga mitteametlikult jagatud kaheks peamiseks haruks: idapoolseteks, mida esindavad väljasuremisohus brasiilia vähetuntud metsikud liigid ja läänepoolsed, mis hõlmavad kõiki on niinimetatud tuntud tšillisid.
Läänepoolse haru iseloomulikud jooned on muuhulgas ülespoole kasvav kapsaitsiinirikas enamasti teravamaitseline punane ebamari. Ida liikidel on marjavili sageli kollane või oranž, allapoole kasvav ja mitte ilmtingimata kibe. Ka taimede välimus võib oluliselt erineda. Tšillitaime värvus sõltub taimes sisalduvatest karotenoididest. Punase värvuse tšillis tekitavad peamiselt karotenoidid ja kapsorubiinid. Geneetiliselt kuuluvad paprikad vastuolulisse sugukonda – maavitsaliste (Solanaceae) hulka kuuluvad muuhulgas: tomat (Solanum lycopersicum), kartul (Solanum tuberosum), baklažaan (Solanum melongena) ja tubakas (Nicotiana).
Tšilli mõjud
Tšilli mõjuainena toimivad kapsaisinoidid, millest tuntuim on kapsaitsiin,[2] mis mõjub otse suu piirkonna närviretseptoritele. Kapsaitsiinid petavad organismi närviretseptoreid kuna viimased arvavad, et näiliselt tehakse neile viga tekitades põletuslaadse aistingu, mistõttu loomad tšillipipraid ei söö. Tšilli manustamisel tekivad kehas muuhulgas valuaistingud, mis omakorda vabastavad organismi enda toodetud valuvaigisteid – endorfiine.
Kapsaitsiin on rasvlahustuv[2], nii et "kõrvetust" saab leevendada rasvase piima või näiteks leivatoodetega. Vee või mahla manustamine kõrvetuse leevendamiseks ei aita, vaid tekitab veel suurema koguse ärritavat (küll lahjemat) kapsaitsiinilahust suus ja efekt pigem suureneb.
Tšillipipraid peetakse osades kultuurides afrodisiakumiteks.
Üldiselt on mõjud individuaalsed ning järgnevad nimekirjas mainitud mõjud on üldiselt levinud supertuliste tšillide puhul olenevalt inimese kapsaitsiinitaluvusest.
Mõjusid
(tähestikulises järjekorras)
- erektsioon
- higistamine
- kõhulahtisus
- kõrvavalu, isegi kuulmise ajutine nõrgenemine
- kõrvetised
- külmavärinad, ihukarvad tõusevad püsti
- luksumine
- maitsemeele tugevnemine
- meeleolumuutused: näiteks eufooria, paanika, seksuaalse huvi tõus
- nahaärritus, lööve – naha kokkupuute korral kapsaitsiiniga
- oksendamine
- puna – pindmine vereringe ergastub
- tähelepanu tõus
- väljakannatamatu põletusaisting suus
Kõik sümptomid on ajutised – kapsaitsiin üldiselt (aine võib olla problemaatiline astmaatikutele ja allergikutele: hingamisraskused, lööve jne) ei kahjusta füüsiliselt midagi – aine tekitab närvides aistingu, nagu oleks tegemist põletuskahjustusega. Paanika tekib üldiselt teadmatusest.
Kapsaitsiini mõju on kõige tõhusam limaskestadel – isegi ihuga kokkupuutel tekib põletustunne; nahal aine imendumine närvirakkudesse võib kesta tunde ja "põletus" võib tulla üllatusena ööpäeva pärast.
Mõju olulisim tegur on kapsaitsiini kogumaht. Väikest tükki kõige tulisemat tšillit võib igaüks proovida ilma suuremate probleemideta, aga suure hulga mahedama tšilli söömisel tekivad (soovimatud) kõrvalmõjud.
Osad mõjudest on soovitud – näiteks higistamine ja jaheduse tunne (eriti palavates maades). Kõige teravama tšilli manustamine tekitab osadel inimestel endorfiinilaengu ja on eufooriline kogemus.
Inimese enda tolerantsitase aine suhtes määrab kas tegemist on meeldiva kogemusega või tulipipra söömine talumatu kogemus.
Tolerants aine suhtes kasvab tarvitades regulaarselt. Kapsaitsionoidel on märgatavaid erinevusi põletustunde tekitamisel – erinevate hinnangute põhjal parimad "põletused" saab manustades Capsicum pubescens ja Capsicum chinense paprikaid.
Siiani teadaolevalt pole keegi surnud kapsaitsiini üledoosi tõttu, kuid supertuliseid tšillisid ei soovitata terviseprobleemide korral manustada.
Tšillide teravus/tulisus
Tsillide teravust/tulisust möödetakse scoville'i skaalal[2]. Tuliseim usaldusväärselt mõõdetud tšillisort on Trinidad Moruga Scorpion, mille teravust hinnati umbes 2 miljoni scoville´iga. Endine rekordiomanik oli Naga Morich, mille teravuseks oli mõõdetud 1,2 miljonit scoville´i.
Teravus võib suuresti kõikuda sama viljade vahel, nii et numbrid skaalal on vaid suunavad. Keemiliselt valmistatud kapsatisiiniekstrakti scoville-näitajad tõusevad lausa 16 miljoni ühikuni.
Kaubanduslikult kasutatakse scoville-skaalast erinevat nullist kümneni ulatuvat hindamissüsteemi, kus harilikul paprikal on hindeks 0 ja kunagisel teravaimal sordil habanerol on hindeks 10.[3] Habanerost teravamaid märgitakse lisades hinde kümne järgi plussmärk või mitu, näiteks Naga Morichilli teravust märgitakse 10+++. Teravus tuleb heledatest seemnekinnitustest, mitte seemnetest. Teravaimad on üldiselt väikseimad tšillid.[2]
Tšilli päritolu
Päris kindlalt on tšilli pärit Lõuna-Ameerikast, kui täpne päritolukoht on endiselt vaidlusalune – arvatakse siiski, et tõenäoliselt Boliivia ümbruskonnast. Tsillid on ühed vanimad taimekultuurid, mida inimkond on kasvatand. Vanimad tšilli leiud Lõuna-Ameerika asustatud aladelt on üle 8000 aastat vanad.
Tsillid levisid kõigepealt Lõuna-Ameerikasse, siis Kesk-Ameerikasse ja sealt Põhja-Ameerikasse.
Tavaliselt eeldatakse, et tšilli tõi Euroopasse Christoph Kolumbus, aga muuseas on Rootsist avastatud varaseid leide tõenäoliselt Capsicum frutescens'i liigi tšillipaprikatest, mis pärinevad Kolumbuse-eelsest perioodist.
Näib, et nii viikingid kui ka teised uurimis- ja kauplemisreisidega tegelenud rahvad on tundnud paprikat vähemalt arstimina pea üle tuhande aasta.
Kasulikkus
Tšillipaprikad on ühed vitamiinirikkamad viljad taimede seas, kuna nendes on rohkelt C- ja E-vitamiini, samuti A-provitamiine ja B-vitamiini. Kuivatatud tšillist on lausa 20% kasulikke kiudaineid. Suure karotenoidide sisalduse tõttu on tšilli antioksüdant. Samuti on tšilli põletust tekitavatel kapsaitsiinidel leitud tervist parandavaid omadusi mitmes uurimuses, nimelt kapsaitsiinide mõju ergastab pindmist vereringet ja kiirendab ainevahetust – olles seega muuhulgas looduslik abivahend kaalus alla võtmisel.
Kapsaitsiini kasulikke omadusi uuritakse jätkuvalt – näiteks uuritakse meditsiinis kapsaitsiini raviomadusi maohaavandi ennetamiseks ja raviks.
Tšillisorte
Tšillisorte teravuse järgi:[2][3]
Sort | Teaduslik nimetus | Teravus (0–10-skaalal) | Teravus (Scoville´i skaalal) |
---|---|---|---|
Ramiro | Capsicum annuum | 0 | <1 000 |
Ortega | Capsicum annuum | 2 | 1 000–3 000 |
Super Red | Capsicum annuum | 3 | ? |
Jalapeño | Capsicum annuum | 3 | 2 500–8 000 |
Homera | Capsicum annuum | 3 | ~10 000 |
Nattaly | Capsicum annuum | 3 | ~10 000 |
Hungarian Wax | Capsicum annuum | 3 | 5 000–15 000 |
Serrano[4] | Capsicum annuum | 4 | 10 000–23 000 |
Lemon Drop[5] | Capsicum baccatum | 4 | 5 000–30 000 |
Super Chili | Capsicum annuum | 4 | 40 000–50 000 |
Jalapeño Gaucho | Capsicum annuum | 4 | ~50 000 |
Cheyenne[6] | Capsicum annuum | 5 | <50 000 |
Cayenne Golden | Capsicum annuum | 5 | 70 000–85 000 |
Orange Flame | Capsicum annuum | 5 | ? |
Star Flame | Capsicum annuum | 5 | ? |
Medina | Capsicum annuum | 5 | ? |
Bubba | Capsicum baccatum | 6 | ? |
Rawit | Capsicum annuum | 6–7 | ~100 000 |
Aji Cristal[7] | Capsicum baccatum | 6–7 | >100 000 |
CAP 220[8] | Capsicum baccatum | 6–7 | >100 000 |
Habanero Orange[9] | Capsicum chinense | 10 | 120 000–325 000 |
7pod/pot | Capsicum chinense | 10++ | 100 000–500 000 |
Naga Morich[10] (Naga Jolokia, Bhut Jolokia, Nai Mirris ym...) | Capsicum chinense | 10+++ | 800 000–1 041 000 |
Trinidad Moruga Scorpion[11] | Capsicum chinense | 10+++ | 2 000 000 |
Carolina Reaper (HP22B) | Capsicum chinense | 10+++ | 2 200 000 |
Tšilli kasutamine
Tšillit kasutatakse nii vürtsina kui ka enesekaitse-gaasiballoonides. Tšilli käsitsemisel on põhjust vältida kokkupuudet näo, silmade, nina või suguelundite piirkondadega. Tšillides sisalduv kapsaitsiin põhjustab limaskestadel ja tundlikul nahal põletustunnet. Pärast tšilli käitlemist on kõige parem hõõruda käsi toiduõliga ja ning seejärel seebiga pesta – nii saab rasvlahustuva kapsaitsiini kätelt eemaldatud.
Tšilli teravaim osa on vilja keskosas olev valge seina osa, kus asetsevad kapsaitsiini eritavad näärmed – toidu valmistamisel saab seemneid ja valget osa soovi korral eemaldada. Seemned ise ei ole tulised, isegi kui nende pinnal võib olla teravust tekitavat kapsaitsiini. Seemneid võib muretsemata süüa, sest nad ei põhjusta kõhuvalu, nagu tavalised paprika seemned.
India põllumajanduspiirkondades kasutatakse Naga Morichi sordist valmistatud tšillipulbri ja mootoriõli segu piirdeaedade töötlemiseks kuna niimoodi töödeldud kõispiirded on osutunud efektiivseks elevantide eemale peletamisel.[12]
Kahjurid
Tšillide kahjuriteks on osad putukad sugukondadest: Aleyrodidae, Aphididae, Pseudococcidae, Thysanoptera, Tetranychus urticae ja Lygus rugulipennis[13][14] ning mõned liblikaliigid[15] ja mingil määral teod[14].
Lehetäid, kellele tšillipipar meeldib: Aphis craccivora, Aphis fabae, Aphis gossypii, Aphis nasturtii, Aphis spiraecola, Aulacorthum solani, Macrosiphum euphorbiae, Myzus ascalonicus, Myzus ornatus, Myzus persicae, Neomyzus circumflexus, Protaphis middletonii, Rhopalosiphoninus latysiphon ning Rhopalosiphum rufiabdominale.[16]
Galerii
-
Habanero pipar
-
Noored tšillipipra taimed
-
Black Pearl cultivar
-
Cubanelle´i piprad
-
Scotch bonnet´ tšillipiprad Kariibi piirkonna turul
-
Tšillipiprate kuivatamine Nepalis Katmandus
-
Kuivatatud tšillide puhastamine seemnetest ja valgest osast San Pedro Atocpan
-
Tšillihelbed ja värsked tšillid
-
Tšillikaste traditsioonilise söögi restoranis Jordaanias Ammanis
-
Kuivatatud Tai tšilli (bird's eye)
-
Roheline tšilli
-
Päiksekuivatatud tšilli Imogiri Indoneesias Yogyakartas
-
New Mexico tšillid põllul kuivamas Mesilla, New Mexico
-
Virginia tšillipipravein
Vaata ka
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tšillipipar |
Viited
- ↑ Tieteen kuvalehti Historia 12/2014, s. 6.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Chilit, Helsingin Sanomat, 26.8.2010 s. D 1–2
- ↑ 3,0 3,1 http://www.chiliyhdistys.fi/pages/fi/chili/tulisuus.php
- ↑ Serrano
- ↑ Lemon Drop
- ↑ Cheyenne
- ↑ Aji Cristal
- ↑ CAP 220
- ↑ Habanero Orange
- ↑ Naga Morich
- ↑ http://thepepperseed.com/peppers/trinidad-scorpion-moruga-the-worlds-hottest-chilli-pepper
- ↑ https://matadornetwork.com/life/22-worlds-hottest-peppers-eat-them/
- ↑ ChiliWiki
- ↑ 14,0 14,1 World of Chillies (inglise keeles)
- ↑ Markku Savela (inglise keeles)
- ↑ Aphids on Wordls Plants: Capsicum (inglise keeles)