Arvuti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 16. mai 2024, kell 15:16

Arvuti ehk raal on seade, mis töötleb andmeid, sealhulgas teeb aritmeetika- ja loogikatehteid automaatselt programmeeritavate algoritmide järgi. Charles Babbage tegeles 19. sajandil aastakümneid analüütilise masina loomisega, mida võib pidada universaalse programmeeritava arvuti eelkäijaks.

Alan Turing kirjeldas 1937. aastal arvuti matemaatilist mudelit, nn Turingi masinat.
Digitaalelektroonika alused esitas 1937. aastal Claude Elwood Shannon.
John von Neumann töötas välja üldotstarbelise elektronarvuti struktuuri, mida tuntakse 1945. aastast Von Neumanni arhitektuurina.
Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase Konrad Zuse välja töötatud arvutit Z3 (1941) ja Z4 (1944), 1944 Briti salateenistusele (GCHQ) loodud Colossust (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC-i, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle aja arvutid töötasid valdavalt elektronlampidega, mis polnud töökindlad, tarbisid palju elektrit ja olid gabariitidelt suured (arvutid hõivasid terveid korruseid).
1950. aastatel võeti elektronlülititena lampide asemel kasutusele transistorid, mille tulemusel arvutite voolutarve vähenes mitmekordselt. Tolle aastakümne arvuteid: Whirlwind (1951), UNIVAC (1951), WITCH (1951), BESK (1953). IBM NORC (1954), IBM 702 (1955), IBM 305 RAMAC (1956), Bendix G-15 (1956), Pegasus (1956), AN/FSQ-7 (1958), IBM 7090 (1959), AKAT-1 (1959).
Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli Tartu Riiklikus Ülikoolis käivitatud Ural-1.
Eestis ehitati esimene elektronarvuti (Moskva Arvutustehnika Uurimisinstituudi projekteeritud mudel M-3) ENSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi jaoks tehase RET abiga (osalesid Nikolai Alumäe, Arnold Reitsakas, Harri Mägi jt).
1970. aastatel hakati tootma spetsiaalselt arvutite jaoks ettenähtud integraallülitusi. (mikroprotsessoreid), mille tulemusel muutus võimalikuks hakata tootma individuaalseks kasutamiseks ettenähtud lauaarvuteid – persomaalarvuteid. Neid nimetati ka mikroarvutiteks, eristamaks nn miniarvutitest (need olid tol ajal vähemalt kirjutuslaua suurused).
Personaalarvuteid hakkas 1976. aastal USA-s valmistama firma Apple Computer (alates 1984. a lauaarvuti iMac ja sülearvuti MacBook).
1981. a hakkas firma IBM tootma Microsofti operatsioonisüsteemiga personaalarvuteid. Selle firma tööstusstandardi IBM PC järgi nimetatakse neid PC-arvutiteks, eristamaks Apple’i standardile vastavatest Mac-arvutitest.
1990. aastail ilmusid turule väiksed, taskusse mahtuvad nn pihuarvutid. Esialgu olid need mõeldud kasutamiseks elektronmärkmikena (electronic organizer) isikliku teabe haldamiseks, seejärel ilmusid mitmesugused täiustatud, sealhulgas võrguteenuste kasutamist võimaldavad mudelid (olenevalt tootjail nimetusega handheld PC, pocket PC, palmtop computer, PDA ehk personal digital assistant). Sajandivahetuse järel hakkasid pihuarvuti funktsioonid üle minema mobiiltelefonisse, mida nüüd tunneme nutitelefonina.

Eri liiki arvuteid

Analoogarvuti ja Digitaalarvuti
Superarvuti – arvuti, mis kuulub valmis saamise ajal maailma kõige võimekamate arvutite hulka.
Suurarvuti (mainframe computer) – suure võimekusega arvutisüsteem, harilikult arvutuskeskuses.
Hostarvuti – infot ja teenuseid pakkuv arvuti, nt server arvutivõrgus, personaalarvuti printeri suhtes.
Serverarvuti – arvuti või arvutisüsteem ühiskasutusteenuste osutamiseks võrgu kaudu klientidele (töökohaarvuteile).
Tööjaam (workstation) – erirakendusteks, peamiselt teadusülesannete täitmiseks mõeldud arvuti.
Tahvelarvuti
Nutitelefon

Vaata ka

Kirjandus

James H. Moor. What is Computer Ethics? – Metaphilosophy, 1985, 16(4), lk 266–275. Veebiversioon

Välislingid

Arvutiprogrammid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{Suunamine|Raal|Perekonnanime|Raal (perekonnanimi)}}
 [[Pilt:IBM Blue Gene P supercomputer.jpg|pisi|[[Superarvuti]] IBM Blue Gene/P]]
+'''Arvuti''' ehk '''raal''' on [[seade]], mis [[andmetöötlus|töötleb andmeid]], sealhulgas teeb [[aritmeetikatehe|aritmeetika-]] ja [[loogikatehe|loogikatehteid]] [[automaat]]selt [[Programmeerimine|programmeeritavate]] [[algoritm]]ide järgi. [[Charles Babbage]] tegeles 19. sajandil aastakümneid [[Charles Babbage#Analüütiline masin|analüütilise masina]] loomisega, mida võib pidada universaalse programmeeritava arvuti eelkäijaks.
-'''Arvuti''' ehk '''kompuuter''' ehk '''raal''' on [[Programmjuhtimine|programmjuhtimisega]] andmetöötlusseade. Arvuti ülesehituse ja talitluse põhimõisted on riistvara ja tarkvara.
+* [[Alan Turing]] kirjeldas 1937. aastal arvuti matemaatilist mudelit, nn [[Turingi masin]]at.
-[[Riistvara]] mõistesse kuuluvad järgmised arvutisüsteemi struktuuriosad:
+*[[Digitaalelektroonika]] alused esitas 1937. aastal [[Claude Elwood Shannon]].
-*sisendseadmed andmete sisestamiseks: [[klaviatuur]], [[hiir]]  või [[puuteplaat]], [[puuteekraan]];
-*keskseade ([[keskprotsessor]], [[mälu (arvuti) |mälukompomendid]], [[kiibistik]]) andmete töötlemiseks ja salvestamiseks;
-*[[kuvar]] (ekraan) andmete väljastamiseks.
-[[Tarkvara]]ks on arvuti [[Arvutiprogramm |programmid]] (digitaalsed käsujadad arvuti riistvara toimingute juhtimiseks):
-*[[süsteemitarkvara]], mis sisaldab juhtprogramme, neist tähtsaimana [[operatsioonisüsteem]]i;
-*[[rakendustarkvara]] – operatsioonisüsteemi baasil töötavad rakendusprogrammid (äpid).
-Igapäevases keelekasutuses mõtleme arvuti all individuaalseks kasutamiseks ettenähtud [[Lauaarvuti|laua-]], [[Sülearvuti|süle-]] või [[Tahvelarvuti|tahvelarvutit]], s.t personaalarvutit ([[inglise keel|ingl]] ''personal computer'', lühend PC).. Personaalarvuti võimekusega on tänapäeval ka [[nutitelefon]]id.
-Arvutit, mis on mõeldud üksnes aritmeetika- jm matemaatikatehete sooritamiseks, nimetatakse [[kalkulaator]]iks (ka taskuarvutiks).
-== Ajaloost ==
-* [[Charles Babbage]] tegeles 19. sajandil aastakümneid [[Charles Babbage # Analüütiline masin |analüütilise masina]] loomisega, mida võib pidada universaalse programmeeritava arvuti eelkäijaks.
-* [[Alan Turing]] kirjeldas 1937. a arvuti matemaatilist mudelit, nn [[Turingi masin]]at.
-* [[Digitaalelektroonika]] alused esitas 1937. aastal [[Claude Elwood Shannon]].
 * [[John von Neumann]] töötas välja üldotstarbelise [[elektronarvuti]] struktuuri, mida tuntakse 1945. aastast [[Von Neumanni arhitektuur]]ina.
-* Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase [[:de:Konrad Zuse| Konrad Zuse]] välja töötatud arvutit Z3 (1941) ja Z4 (1944), 1944 Briti salateenistusele ([[GCHQ]]) loodud [[Colossus]]t (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud [[ENIAC]]-i, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle aja arvutid töötasid valdavalt elektronlampidel, mis polnud töökindlad, tarbisid palju elektrit ja olid gabariitidelt suured (arvutid hõivasid terveid korruseid).
+* Esimesteks elektronarvutiteks peetakse saksa teadlase [[:de:Konrad Zuse|Konrad Zuse]] välja töötatud arvutit Z3 (1941) ja Z4 (1944), 1944 Briti salateenistusele ([[GCHQ]]) loodud [[Colossus]]t (mudelid Mark 1 ja Mark 2) ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud [[ENIAC]]-i, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle aja arvutid töötasid valdavalt elektronlampidega, mis polnud töökindlad, tarbisid palju elektrit ja olid gabariitidelt suured (arvutid hõivasid terveid korruseid).
-* 1950ndatel võeti elektronlülititena lampide asemel kasutusele [[transistor]]id, mille tulemusel arvutite voolutarve vähenes mitmekordselt. Tolle aastakümne arvuteid: Whirlwind (1951), UNIVAC (1951), WITCH (1951), BESK (1953). IBM NORC (1954), IBM 702 (1955), IBM 305 RAMAC (1956), Bendix G-15 (1956), Pegasus (1956), AN/FSQ-7 (1958), IBM 7090 (1959), AKAT-1 (1959).
+* 1950. aastatel võeti elektronlülititena lampide asemel kasutusele [[transistor]]id, mille tulemusel arvutite voolutarve vähenes mitmekordselt. Tolle aastakümne arvuteid: Whirlwind (1951), UNIVAC (1951), WITCH (1951), BESK (1953). IBM NORC (1954), IBM 702 (1955), IBM 305 RAMAC (1956), Bendix G-15 (1956), Pegasus (1956), AN/FSQ-7 (1958), IBM 7090 (1959), AKAT-1 (1959).
 *Eestisse jõudis esimene elektronarvuti 1959. aastal. Selleks oli [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] käivitatud [[Ural-1]].
+*Eestis ehitati esimene elektronarvuti (Moskva Arvutustehnika Uurimisinstituudi projekteeritud mudel M-3) ENSV Teaduste Akadeemia [[Küberneetika Instituut|Küberneetika Instituudi]] jaoks tehase RET abiga (osalesid [[Nikolai Alumäe]], [[Arnold Reitsakas]], [[Harri Mägi]] jt).
-* 1970ndatel hakati tootma spetsiaalselt arvutite jaoks ettenähtud [[integraallülitus]]i. ([[mikroprotsessor]]eid), mille tulemusel muutus võimalikuks hakata tootma individuaalseks kasutamiseks ettenähtud lauaarvuteid – [[personaalarvuti|persomaalarvuteid]]. Neid nimetati ka [[mikroarvuti]]teks, eristamaks nn miniarvutitest (need olid tol ajal vähemalt kirjutuslaua suurused).
+* 1970. aastatel hakati tootma spetsiaalselt arvutite jaoks ettenähtud [[integraallülitus]]i. ([[mikroprotsessor]]eid), mille tulemusel muutus võimalikuks hakata tootma individuaalseks kasutamiseks ettenähtud lauaarvuteid – [[personaalarvuti|persomaalarvuteid]]. Neid nimetati ka [[mikroarvuti]]teks, eristamaks nn miniarvutitest (need olid tol ajal vähemalt kirjutuslaua suurused).
 * Personaalarvuteid hakkas 1976. aastal USA-s valmistama firma Apple Computer (alates 1984. a lauaarvuti iMac ja sülearvuti MacBook).
-* 1981. a hakkas firma [[IBM]] tootma [[Microsoft]]i [[operatsioonisüsteem]]iga personaalarvuteid. Selle firma tööstusstandardi IBM PC järgi nimetatakse neid PC-arvutiteks, eristamaks Apple’i standardile vastavatest Mac-arvutitest.
+* 1981. a hakkas firma [[IBM]] tootma [[Microsoft]]i operatsioonisüsteemiga personaalarvuteid. Selle firma tööstusstandardi IBM PC järgi nimetatakse neid PC-arvutiteks, eristamaks Apple’i standardile vastavatest Mac-arvutitest.
-* 1990. aastail ilmusid turule väiksed,  taskusse mahtuvad nn [[pihuarvuti]]d. Esialgu olid need mõeldud kasutamiseks elektronmärkmikena (''electronic organizer'') isikliku teabe haldamiseks, seejärel ilmusid mitmesugused täiustatud, sealhulgas võrguteenuste kasutamist võimaldavad mudelid (olenevalt tootjail nimetusega ''handheld PC'',  ''pocket PC'',  ''palmtop computer'', PDA ehk ''personal digital assistant''). Sajandivahetuse järel hakkasid pihuarvuti funktsioonid üle minema [[mobiiltelefon]]isse, mida nüüd tunneme [[nutitelefon]]ina.
+* 1990. aastail ilmusid turule väiksed, taskusse mahtuvad nn [[pihuarvuti]]d. Esialgu olid need mõeldud kasutamiseks elektronmärkmikena (''electronic organizer'') isikliku teabe haldamiseks, seejärel ilmusid mitmesugused täiustatud, sealhulgas võrguteenuste kasutamist võimaldavad mudelid (olenevalt tootjail nimetusega ''handheld PC'', ''pocket PC'', ''palmtop computer'', PDA ehk ''personal digital assistant''). Sajandivahetuse järel hakkasid pihuarvuti funktsioonid üle minema [[mobiiltelefon]]isse, mida nüüd tunneme nutitelefonina.
 == Eri liiki arvuteid ==
+*[[Analoogarvuti]] ja [[Digitaalarvuti]]
-*[[Superarvuti]] – arvuti, mis kuulub valmis saamise ajal maailma kõige võimekamate arvutite  hulka.
+*[[Superarvuti]] – arvuti, mis kuulub valmis saamise ajal maailma kõige võimekamate arvutite hulka.
 *[[Suurarvuti]] (''mainframe computer'') – suure võimekusega arvutisüsteem, harilikult [[arvutuskeskus]]es.
-*[[Host|Hostarvuti]] – infot ja teenuseid pakkuv arvuti, nt [[server]] [[arvutivõrk|arvutivõrgus]], personaalarvuti [[printer]]i suhtes.
+*[[Host]]arvuti – infot ja teenuseid pakkuv arvuti, nt [[server]] [[arvutivõrk|arvutivõrgus]], personaalarvuti [[printer]]i suhtes.
-*[[Server|serverarvuti]] – arvuti või arvutisüsteem ühiskasutusteenuste osutamiseks võrgu kaudu klientidele (töökohaarvuteile).
+*[[Server]]arvuti – arvuti või arvutisüsteem ühiskasutusteenuste osutamiseks võrgu kaudu klientidele (töökohaarvuteile).
 *[[Tööjaam]] (''workstation'') – erirakendusteks, peamiselt teadusülesannete täitmiseks mõeldud arvuti.
+*[[Tahvelarvuti]]
+*[[Nutitelefon]]
 == Vaata ka ==
-*[[Riistvara]]
+*[[Vastupidav arvuti]]
-*[[Tarkvara]]
-*[[Personaalarvuti]]
 *[[Macintosh]]
 *[[Kvantarvuti]]
+==Kirjandus==
+*[[James H. Moor]]. [[James H. Moor#Mis on arvutieetika?|What is Computer Ethics?]] – ''[[Metaphilosophy]]'', [[1985]], 16(4), lk 266–275. [http://web.cs.ucdavis.edu/~rogaway/classes/188/spring06/papers/moor.html Veebiversioon]
 == Välislingid ==
-*[http://www.htg.tartu.ee/if/BaaskS/andmet.htm  Arvutiprogrammid]
+*[http://www.htg.tartu.ee/if/BaaskS/andmet.htm Arvutiprogrammid]
 {{Vikisõnaraamatus|arvuti}}
 {{Vikisõnastikus|raal}}
 {{commons|Computer|Arvuti}}
+{{vikitsitaadid}}
-[[Kategooria:Arvutid]]
+[[Kategooria:Arvutid| ]]