Mine sisu juurde

Omadus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
KrattBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: Automated text replacement (-\r\n\r\n{{[Tt]äienda}}\r\n +\n\n)
KamikazeBot (arutelu | kaastöö)
28. rida: 28. rida:
[[nl:Eigenschap (filosofie)]]
[[nl:Eigenschap (filosofie)]]
[[ru:Свойство]]
[[ru:Свойство]]
[[ckb:سامان (فەلسەفە)]]
[[fi:Ominaisuus]]
[[fi:Ominaisuus]]
[[uk:Властивість]]
[[uk:Властивість]]

Redaktsioon: 10. august 2010, kell 09:21

Selles artiklis räägitakse omadusest kõige üldisemas ja filosoofilises mõttes; sõna spetsiifiliste tähenduste kohta vaata lehekülge Omadus (täpsustus)


Kui asi on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et asjal on omadus olla nii- ja niisugune. Asjade kirjeldamiseks omistatakse neile omadusi.

Kui näiteks mõni õun on punane, siis sellel õunal on omadus olla punane.

Sealjuures tehakse vahet konkreetse asja konkreetsel omadusel (näiteks punane on konkreetse punane õuna omadus, mis kuulub selle konkreetse õuna juurde) ja abstraktsel omadusel (näiteks punasus kui omadus, mis ei kuulu ühegi konkreetse punase asja juurde).

Omadus ei pruugi olla väljendatav omadussõnana ega kujutada endast kvaliteeti. Näiteks punasel õunal on ka omadus olla õun.

Asja omadus on olemuslik ehk essentsiaalne, kui ilma selle omaduseta ei saaks see asi olla see asi, mis ta on. Vastasel korral on omadus aktsidentaalne.

Omadused ei ole ainult substantsidel, vaid ka teistel entiteetidel. Näiteks on igal omadusel omadus olla omadus. Samuti on võib näiteks punasel kui omadusel olla omadus olla hele.

Erinevalt suhetest ei ole omadused mitte mitme asja vahel, vaid kuuluvad ühele asjale. Kuid asjal, mis on mõne teise asjaga või teiste asjadega suhtes, on ka omadus olla selles suhtes.

Vaata ka