Omadus
|
See artikkel räägib omadusest kõige üldisemas ja filosoofilises mõttes; keemiliste ainete omaduste kohta vaata artiklit Aine omadused; sõna spetsiifiliste tähenduste kohta vaata lehekülge Omadus (täpsustus) |
Omadus (ladina keeles attributum, proprietas, qualitas; inglise keeles property; prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) tähistab seda, mis on entiteedile (sealhulgas näiteks isikule, asjale või ka teisele omadusele) omane.
Omadust võib mõista kui realiseerunud ühist tunnust, funktsiooni, atribuuti või kvaliteeti, mis eristab ühte objektide, protsesside, suhete, sündmuste, tegevuste, isikute vms klassi teisest. Omadus on seega kitsendus, mille kaudu on võimalik määrata kuulumine ühte või teise entiteetide klassi.
Omaduse mõiste filosoofias
Kui asi on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et asjal on omadus olla nii- ja niisugune. Asjade kirjeldamiseks omistatakse neile omadusi. Näiteks kui õun on punane, siis õunal on omadus olla punane.
Tehakse vahet
- konkreetse asja konkreetsel omadusel: näiteks punane on konkreetse punane õuna omadus, mis kuulub selle konkreetse õuna juurde ja
- abstraktsel omadusel: näiteks punasus kui omadus, mis ei kuulu ühegi konkreetse punase asja juurde.
Omadus ei pruugi olla väljendatav omadussõnaga ega kujutada endast kvaliteeti: näiteks õunal on omadus olla õun.
Omadus on
- essentsiaalne ehk olemuslik, kui ilma selle omaduseta ei saaks asi olla see, mis ta on.
- aktsidentaalne ehk juhuslik, kui ilma selle omaduseta saaks asi olla ka teistsugune.
Tänapäeva filosoofias puudub üksmeel, millised omadused on essentsiaalsed ja millised aksidentaalsed. Essentsiaalseid omadusi tähistatakse traditsiooniliselt ka sõnaga 'atribuut'.
17. sajandi empirismis, mida esindas John Locke, tehti vahet primaarsetel ja sekundaarsetel omadustel. Primaarseteks peeti objektiivselt mõõdetavaid omadusi nagu näiteks suurus ja vorm ning sekundaarseteks näiteks värvust ja maitset. Samas näiteks George Berkeley meelest on kõik omadused sekundaarsed, kuna omadused tekivad subjektiivse tunnetuse tulemusel.
Tehakse vahet ka komplekssetel ja lihtsatel omadustel.
Omadused võivad olla kõigil entiteetidel, mitte ainult substantsidel: näiteks igal omadusel on omadus olla omadus ning näiteks punasel kui omadusel võib olla omadus olla hele.
Omadused kuuluvad alati ühele entiteedile. Selles erineb omadus suhtest, kuna suhe saab olla alati vähemalt kahe entiteedi vahel.
Entiteedil, mis on suhtes mõne teise entiteediga, on omadus olla selles suhtes.
Omaduse mõistega tegelevad põhiliselt ontoloogia ja epistemoloogia.
Klassikalised seisukohad omaduste olemuse kohta:
- platonistlikus universaalide realismis on omadused iseseisvad realiteedid, millest saavad osa üksikud entiteedid;
- ekstensionaalses partikularismis, mida esindas näiteks Willard Van Orman Quine, on omadused tuvastatavad indiviidide hulkade abil;
- anti-realistlik esisukoht, mida esindab näiteks Nelson Goodman, on, et omadusi pole iseenesest olemas;
- Sydney Shoemakeri kausaalne seisukoht on aga, et omadused määratakse kindlaks vaid erinevate kausaalsete rollide abil.
Ühe või enama sama omadusega objekte võib liigitada vastavasse objektide klassi. Kuid kuna teatud omaduse põhjal kindlaks määratud kahe või enama objekti sarnasus ei määra nende objektide sarnasust mõne teise omaduse põhjal, võib objekte teoreetiliselt liigitada kolmel viisil:
- kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on lõplik nimekiri samu omadusi. See tähendab, et objektide klassi kuuluvaid objekte ei ole võimalik omavahel eristada ning need on identsed.
- kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on lõplik nimekiri samu omadusi, kuid vastava objektide klassi puhul võetakse arvesse vaid osasid neist omadustest. See võib viia samasse objektide klassi kuuluvate objektide vahel oluliste tähenduslike erinevusteni.
- kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on vähemalt potentsiaalselt lõpmatu nimekiri samu omadusi, kuid iga konkreetne objekt omab realiseerudes lõpliku arvu nendest omadustest. See tähendab, et samade omadustega objektide klass võib koosneda täielikult erinevate omadustega üksikobjektidest.
Omaduse mõiste loodusteadustes
Loodusteadustes ja tehnikas kasutatakse sõnu 'omadus' ja 'suurus' sünonüümidena, ning omadused (suurused) jaotatakse
- ekstensiivseteks (keha suurust iseloomustavateks), nagu mass, pikkus, kaal jne;
- intensiivseteks (kehast sõltumatult materjali iseloomustavateks), nagu tihedus, kontsentratsioon, värvus, maitse jne.