Mine sisu juurde

Wade–Giles

Allikas: Vikipeedia
Wade–Giles

威妥瑪 (traditsiooniline)

威妥玛 (lihtsustatud)
Tüüp Latinisatsioon
Looja Thomas F. Wade ja Herbert A. Giles
Loomise aeg 19. sajand
Keel Hiina (Mandariini)


Wade–Giles
Traditsiooniline 威翟式拼音
Lihtsustatud 威翟式拼音
Wade–Giles Wei1 Chai2 Shih4 Pʽin1-yin1
Hanyu Pinyin Wēi-Zhái Shì Pīnyīn
Teine nimetus
Traditsiooniline 威妥瑪拼音
Lihtsustatud 威妥玛拼音
Wade–Giles Wei1 Tʽo3-ma3 Pʽin1-yin1
Hanyu Pinyin Wēi Tuǒmǎ Pīnyīn
Kolmas nimetus
Traditsiooniline 韋氏拼音
Lihtsustatud 韦氏拼音
Wade–Giles Wei2 Shih4 Pʽin1-yin1
Hanyu Pinyin Wéi Shì Pīnyīn

Wade–Giles on reeglistik mandariini hiina keele latinisatsiooniks. Süsteemi lõi 19. sajandi keskpaigas Thomas Francis Wade, lõpliku kuju andis sellele Herbert Allen Giles oma "Hiina-inglise sõnaraamatus" (1892).

Kuni 19. sajandi lõpuni kasutusel olevad latinisatsioonisüsteemid põhinesid Nankingi murdel, aga Wade–Giles põhines Pekingi murdel. 20. sajandil oli ingliskeelsele maailmale tuttavam just Wade–Gilesi süsteem, tänapäevaks on selle tähtsus vähenenud.

Mandri-Hiinas on Wade–Giles suuresti asendatud Hanyu Pinyin latinisatsioonisüsteemiga, mis võeti seal ametlikult kasutusele 1958. aastal. Eranditena jäid muutmata osad harjumuspärased nimetused ning koha- ja isikunimed. Taiwanil on suurema osa koha- ja isikunimede latiniseerimisel endiselt kasutusel Wade–Gilesi süsteem, näiteks Taiwani suuruselt kuuenda linna nime kirjutatakse ladina tähtedega Kaohsiung (高雄, pinyin: Gāoxióng) ja Hiina Vabariigi president latiniseeritud nimi on Tsai Ing-wen (蔡英文, pinyin: Cài Yīngwén).

Wade–Gilesile pani aluse Briti suursaadik Hiinas ja sinoloog Thomas Francis Wade, kes oli esimene hiina keele professor Cambridge’i Ülikoolis. Wade avaldas 1867. aastal esimese mandariini hiina keele Pekingi murde õpiku pealkirjaga "Yü-yen Tzŭ-erh Chi" (lihtsustatud: 语言自迩集; traditsiooniline: 語言自邇集)[1]. Teos sai hiljem Wade–Gilesi latinisatsiooni reeglistiku aluseks. Süsteem oli mõeldud hiina spetsialistidele hiina terminite transkribeerimiseks. Seda täiendas Briti-Hiina diplomaat Herbert Allen Giles ning tema poeg Lionel Giles, kes töötas kuraatorina Briti muuseumis.[2]

Taiwan kasutas Wade–Gilesi aastakümneid de facto standardina. See eksisteeris koos teiste ametlike latinisatsioonidega, näiteks Gwoyeu Romatzyh (1928), Mandarin Phonetic Symbols II (1986) ja Tongyong Pinyin (2000). Guomindang ehk Rahvapartei propageeris Hanyu Pinyini süsteemi kasutamist president Ma Ying-jeou eduka valimiskampaania ajal 2008. aastal linnades, kus Rahvapartei liikmed linnapeadeks said. Praeguse presidendi Tsai Ing-weni valitsus, Demokraatlik Progressiivne Partei ja suurem osa Taiwani rahvast kasutab Wade–Gilesi süsteemi. Juriidilisi nimesid latiniseeritakse nii Wade–Gilesis kui ka teistes eespool mainitud süsteemides.

Alghäälikud ja lõpphäälikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Tabelites on toodud välja:

  • hiina keele häälikute kirjeldus Wade–Gilesi süsteemis (paksus/rasvases kirjas)[3];
  • vastav IPA – eesti keeles RFT (rahvusvaheline foneetiline tähestik) – foneetiline sümbol (toodud nurksulgudes);
  • häälikute kirjeldused Bopomofo ja Hanyu Pinyin latinisatsioonisüsteemides, vastavalt lahtri all vasakul ja all paremal.

Alghäälikud

[muuda | muuda lähteteksti]
Bilabiaal (huulhäälik) Labiodentaal (huulhammashäälik) Dentaal (hammashäälik)/ Alveolaar (somphäälik) Retrofleks (retrofleksne häälik) Alveolo-palataal Velaar (pehmesuulaehäälik)
Helitu Heliline Helitu Helitu Heliline Helitu Heliline Helitu Helitu
Nasaal (ninahäälik) m [m]
ㄇ m
n [n]
ㄋ n
Klusiil (sulghäälik) Aspireerimata p [p]
ㄅ b
t [t]
ㄉ d
k [k]
ㄍ g
Aspireeritud (hõngatud) [pʰ]
ㄆ p
[tʰ]
ㄊ t
[kʰ]
ㄎ k
Afrikaat Aspireerimata ts [ts]
ㄗ z
ch [ʈʂ]
ㄓ zh
ch [tɕ]
ㄐ j
Aspireeritud (hõngatud) tsʻ [tsʰ]
ㄘ c
chʻ [ʈʂʰ]
ㄔ ch
chʻ [tɕʰ]
ㄑ q
Frikatiiv (hõõrdhäälik, ahtushäälik) f [f]
ㄈ f
s [s]
ㄙ s
sh [ʂ]
ㄕ sh
hs [ɕ]
ㄒ x
h [x]
ㄏ h
Liikvida (sulahäälik) l [l]
ㄌ l
j [ɻ~ʐ]
ㄖ r
  • Enne ŭ-d on Wade–Gilesis häälikute ts, tsʽ ja s asemel kasutuses tz, tzʽ ja ss.

Lõpphäälikud

[muuda | muuda lähteteksti]
Kooda (silbi lõpuosa)
/i/ /u/ /n/ /ŋ/ /ɻ/
Sisehäälik ih/ŭ
[ɨ]
-i
ê/o
[ɤ]
ㄜ e
a
[a]
ㄚ a
ei
[ei]
ㄟ ei
ai
[ai]
ㄞ ai
ou
[ou]
ㄡ ou
ao
[au]
ㄠ ao
ên
[ən]
ㄣ en
an
[an]
ㄢ an
ung
[ʊŋ]
ㄨㄥ ong
êng
[əŋ]
ㄥ eng
ang
[aŋ]
ㄤ ang
êrh
[aɚ̯]
ㄦ er
/j/ i
[i]
ㄧ i
ieh
[je]
ㄧㄝ ie
ia
[ja]
ㄧㄚ ia
iu
[jou]
ㄧㄡ iu
iao
[jau]
ㄧㄠ iao
in
[in]
ㄧㄣ in
ien
[jɛn]
ㄧㄢ ian
iung
[jʊŋ]
ㄩㄥ iong
ing
[iŋ]
ㄧㄥ ing
iang
[jaŋ]
ㄧㄤ iang
/w/ u
[u]
ㄨ u
o/uo
[wo]
ㄛ/ㄨㄛ o/uo
ua
[wa]
ㄨㄚ ua
ui/uei
[wei]
ㄨㄟ ui
uai
[wai]
ㄨㄞ uai
un
[wən]
ㄨㄣ un
uan
[wan]
ㄨㄢ uan
uang
[waŋ]
ㄨㄤ uang
/ɥ/ ü
[y]
ㄩ ü
üeh
[ɥe]
ㄩㄝ üe
ün
[yn]
ㄩㄣ ün
üan
[ɥɛn]
ㄩㄢ üan
  • Pärast häälikuid ja k kirjutatakse Wade–Gilesis -uei; muidu -ui. Seega: , kuei; aga hui, shui, chʽ.
  • Pärast häälikuid , k ja h kirjutatakse Wade–Gilesis [-ɤ] asemel -o; muidu -ê. Seega: , ko, ho; aga shê, chʽê. Kui [ɤ] esineb eraldiseisva häälikuna, kirjutatakse olenevalt sinogrammist kas häälikut ê või o.
  • Pärast häälikuid , k, h ja sh kirjutatakse Wade–Gilesis [-wo] asemel -uo; muidu -o. Seega: , kuo, huo, shuo; aga chʽo.
  • Häälikut kasutatakse ainult pärast sibilante (sisihäälikuid) tz, tzʽ ja ss. Häälikut -ih kasutatakse pärast (retrofleksseid) häälikuid ch, chʽ, sh, ja j.

Gilesi "Hiina-inglise sõnaraamatus" olid kasutusel ka silbid chio, chʽ, hsio, yo; praegu on nende asemel kasutuses chüeh, chʽüeh, hsüeh, yüeh.

Sisehäälikuga algavad silbid

[muuda | muuda lähteteksti]
Kooda (silbi lõpuosa)
/i/ /u/ /n/ /ŋ/
Sisehäälik /j/ i/yi
[i]
ㄧ yi
yeh
[je]
ㄧㄝ ye
ya
[ja]
ㄧㄚ ya
yai
[jai]
ㄧㄞ yai
yu
[jou]
ㄧㄡ you
yao
[jau]
ㄧㄠ yao
yin
[in]
ㄧㄣ yin
yen
[jɛn]
ㄧㄢ yan
yung
[jʊŋ]
ㄩㄥ yong
ying
[iŋ]
ㄧㄥ ying
yang
[jaŋ]
ㄧㄤ yang
/w/ wu
[u]
ㄨ wu
wo
[wo]
ㄨㄛ wo
wa
[wa]
ㄨㄚ wa
wei
[wei]
ㄨㄟ wei
wai
[wai]
ㄨㄞ wai
wên
[wən]
ㄨㄣ wen
wan
[wan]
ㄨㄢ wan
wêng
[wəŋ]
ㄨㄥ weng
wang
[waŋ]
ㄨㄤ wang
/ɥ/
[y]
ㄩ yu
yüeh
[ɥe]
ㄩㄝ yue
yün
[yn]
ㄩㄣ yun
yüan
[ɥɛn]
ㄩㄢ yuan
  • Häälik [i] kirjutatakse Wade–Gilesis olenevalt sinogrammist i või yi.
  1. Kaske, Elisabeth (2008). The Politics of Language in Chinese Education: 1895 - 1919. BRILL. p. 68. ISBN 978-90-04-16367-6.
  2. "Chinese Language Transliteration Systems – Wade–Giles". UCLA film and television archive. 28.01.2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. jaanuar 2007. Vaadatud 12.10.2021.
  3. Giles, Herbert A. (1892). A Chinese-English Dictionary. London, Shanghai, Hongkong, Yokohama, Singapore: Kelly and Walsh.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]