𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐨𝐧 𝐣ä𝐥𝐥𝐞 𝐭õ𝐮𝐬𝐧𝐮𝐝 𝐭𝐮𝐠𝐞𝐯𝐚𝐭𝐞 𝐢𝐧𝐧𝐨𝐯𝐚𝐚𝐭𝐨𝐫𝐢𝐭𝐞 𝐡𝐮𝐥𝐤𝐚! 💪
Igal suvel avaldab Euroopa Komisjon Euroopa Innovatsiooni Tulemustabeli, mis koosneb 32 erinevast indikaatorist 12 kategoorias, mis proovib mõõta riikide innovatsioonivõimekust erinevate nurkade alt. Olles ise viimastel aastatel Tulemustabeli erinevaid indikaatoreid põhjalikumalt uurinud, siis nii mõnegi puhul on vaieldav, kui palju riigi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekust mõõdab (n: lairiba internetikiirus või peenosakeste heitekogus), samas on enamus indikaatoreid siiski asjakohased.
Seega on tore tõdeda, et Eest on jälle tugevate innovaatorite hulka tõusnud ning seekord ei pea komakohti lugema 📈 . Nagu edetabelite puhul ikka, siis ei maksa ka seda 100% tõena võtta, kuigi oleme Tulemustabelis läinud näiteks mööda Prantsusmaast, siis kindlasti on meil ka neilt veel palju õppida.
Kuna oli võimalus ka Tulemustabeliga enne selle avalikustamist tutvuda, siis mõned faktid ka.
👉 Jätkuvalt on Eesti tugevusteks inimressurssi ja teadussüsteemi atraktiivsusega seotud kategooriate indikaatorid; riskikapitali kaasamine; IKT spetsialistide arv; sektorite vahelise sidususe indikaatorid (sektorite vahelised publikatsioonid, inimeste mobiilsus ja omavahel koostööd tegevate VKEde arv); intellektuaalomandi osas päästavad meid kaubamärgid ja tööstusdisain.
👉 Nõrkadeks kohtadeks era- ja avaliku sektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni; ettevõtete sisene IKT alane koolitus; patendid(!); müügimõju iseloomustavad indikaatorid (kesk- ja kõrgtehnoloogiliste toodete eksport, teadmusmahukate teenuste eksport, uute innovaatiliste toodete müük); keskkonnaga seotud indikaatorid (ressursitootlikkus, peenosakeste heitekogus, keskkonnaga seotud tehnoloogiad/patendid) ja digitaliseeritus (ennekõike lairiba internetikiirus).
Seega Tulemustabel tegelikult toetab väga hästi seda trummi, mida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on viimastel aastatel tagunud. Selleks, et me innovatsiooni liidritele järele jõuaks, peame veelgi enam era- ja avaliku sektori poolt 𝐢𝐧𝐯𝐞𝐬𝐭𝐞𝐞𝐫𝐢𝐦𝐚 𝐞𝐭𝐭𝐞𝐯õ𝐭𝐞𝐭𝐞 𝐭𝐞𝐚𝐝𝐮𝐬- 𝐣𝐚 𝐚𝐫𝐞𝐧𝐝𝐮𝐬𝐭𝐞𝐠𝐞𝐯𝐮𝐬𝐬𝐞 𝐧𝐢𝐧𝐠 𝐢𝐧𝐧𝐨𝐯𝐚𝐭𝐬𝐢𝐨𝐨𝐧𝐢, loomaks kõrgema lisandväärtusega (kõrg)tehnoloogilisi tooteid ja teenuseid ning tõsta oma ressursitootlikkust.
Nii et kuigi tundub, et tubli töö on tehtud sh RUP toimib stabiilselt, RUK vaikselt käivitub, TA-töötaja finantsstiimuli esimene voor avaneb augustis, toetame rahvusvahelisele rahastusele konkureerimist (n: EIC SoE), TAIKS raames hakkame toetama eraõiguslike TA-asutusi ning saaks minna rahulikult suvepuhkusele, siis tegelikult on veel palju teha, et liikuda suurema eesmärgi poole lähemale.
Statistikahuvilised saavad siit juba täpsemalt lugeda:
https://lnkd.in/dAyqWpdw