Mine sisu juurde

Ajuripats

Allikas: Vikipeedia

Ajuripats ehk hüpofüüs (inglise keeles hypophysis, pituitary gland, ladina keeles hypophysis; glandula pituitaria) on selgroogsete organismide peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus paiknev munaja kujuga kehake, ka sisenõrenääre.[1][2][3][4]

Ajuripatsi anatoomiline terminoloogia pole seni veel lõpuni kooskõlastatud.[5]

Ajuripatsi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Enamikul tänapäevastel madudel koosneb elund hüpofüüsi eessagarast, mis areneb ajuripatsitaskust, hüpofüüsi kesksagarast (osadel) ja vaheajust väljuvast hüpofüüsi tagasagarast.

Morfoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajuripats inimesel[1][2] (naistel harilikult suurem):

  • kaal:0,5–0,65 g
  • pikkus: kuni 10 mm
  • laius: 12–15 mm
  • kõrgus: 5 mm.

Anatoomia ja füsioloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast:

 Pikemalt artiklis Adenohüpofüüs

Ajuripatsi eessagar ehk adenohüpofüüs (eessagar koos vaheosaga) eritab folliikuleid stimuleerivat hormooni, lutropiini, türeotropiini, kortikotropiini, prolaktiini, kasvuhormooni ja beetaendorfiini;[4][6]

 Pikemalt artiklis Ajuripatsi tagasagar

Ajuripatsi tagasagar ehk neurohüpofüüs (tagasagar koos ajuripatsi varrega), eritab oksütotsiini ja antidiureetilist hormooni.[4]

 Pikemalt artiklis Ajuripatsi kesksagar

Ajuripatsi kesksagaraks nimetatakse ajuripatsi eessagara osa, mis külgneb tagasagaraga. See eritab naha pigmentatsiooni reguleerivat hormooni intermediini.[7]

Ajuripats ja sisesekretoorsed näärmed

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajuripats kuulub sisesekretoorsete näärmete süsteemi, mille ülesandeks on bioloogiliselt aktiivsete ainete (näit hormoonide) komplekteerimine ja ringlus. Ajuripats talitleb koos käbikeha, kilpnäärmete, kõrvalkilpnäärmete, tüümuse, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsete saarte, neerupealiste ja sugunäärmete endokriinsete osadega ning reguleerib nende talitlust.[4]

Ajuripatsi neuro-hormonaalne roll

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajuripats nõristab hormoone, mis reguleerivad nii organismi vee ja temperatuuri homöostaasi ja vererõhku kui kakilpnäärmete, kasvu, suguelundite, raseduse ning sünnituse ja piimanäärmete, aga ka valuretseptorite tööd.

Ajuripats sünteesib ka närvirakkude kasvufaktorit.

Kooskõlas Aristotelese kirjeldustega elundi füsioloogiliste ülesannete kohta nimetas elundi ajuripatsiks Andreas Vesalius (glans pituitaria excipiens).[8]

1778. andis Samuel Thomas von Sömmering (1755–1830) elundile nimeks hypophysis cerebri (Dissertatio de basi encephali et originibus nervorum cranio egredientum libri quingue).[9]

  1. 1,0 1,1 Eesti nõukogude entsüklopeedia, 1975.
  2. 2,0 2,1 Meditsiinisõnastik, lk 281, 2004.
  3. [1]
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Roosalu 2010:142-143
  5. Terence R. Anthoney, Neuroanatomy and the Neurologic Exam: A Thesaurus of Synonyms, Similar-Sounding, Non-synonyms, and Terms of Variable Meaning, lk 270–280, 1994, CRC Press (vaadatud 27.04.2014) (inglise keeles)
  6. 6,0 6,1 Gray, 1918
  7. Roosalu 2010:143
  8. Arun Paul Amar, Martin H. Weiss, Pituitary anatomy and physiology, Neurosurg Clin N Am 13 (2003) 11–23 (vaadatud 27.04.2014) (inglise keeles)
  9. V.C. Medvei, The History of Clinical Endocrinology: A Comprehensive Account of Endocrinology from earliest times to the present day, lk 96, 1993, The Parthenon Publishing Group (vaadatud 27.04.2014) (inglise keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Psoriaas