Mine sisu juurde

Elektrivool

Allikas: Vikipeedia

Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas. Laenguid kannavad metallist ahelaosades elektronid, pooljuhtides elektronid ja augud, vedelates ja tahketes elektrolüütides ioonid, gaasides elektronid ja ioonid, vaakumis teatud tingimustel elektronid.

Esimene elektrivoolu allikas oli galvaanielement.

Elektronide (roheline) ja positiivsete laengute (punane) liikumise suunad vooluringis (must)

Elektrivoolu suund

[muuda | muuda lähteteksti]

Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengute liikumise suund (näiteks vooluallika välisahelas plusselektroodilt miinuselektroodile). Elektronid kui negatiivse laengu kandjad liiguva elektriahela metalljuhtides vastupidises suunas (miinuselt plussile). Positiivse laengu kandjate (katioonide, aukude) liikumissuund ühtib elektrivoolu suunaga.

Elektrivoolu liigid ajalise muutumise järgi:
alalisvool (punane), pulseervool (sinine), vahelduvvool (roheline), muutlik vool (hall)

.


Elektrivoolu liigid

[muuda | muuda lähteteksti]

Voolu ajalise muutumise laadi järgi eristatakse kestvalt ühesuunalist alalisvoolu ja perioodiliselt muutuva suunaga vahelduvvoolu. Alalisvoolu, mille hetkväärtus perioodiliselt muutub, nimetatakse pulseervooluks; niisugune on näiteks alaldi väljundvool. Vahelduvvoolu tähtsaim liik on siinusvool, mille hetkväärtus muutub siinusfunktsiooni järgi.

Elektrivoolu, mille kandjaks on elektromid ja ioonid, nimetatakse juhtivusvooluks (ka konvektsioonvooluks). Füüsikalist suurust, mis ei tulene laengukandjate liikumisest, vaid mida põhjustab eletrivälja muutumine, nimetatakse.nihkevooluks.

Nihkevool läbib näiteks kondensaatori laadimisel või tühjendamisel plaatide vahelist ruumi või dielektrikut ja on niisama suur kui juhtivusvool kondensaatori ühendusjuhtmetes.

Elektrivoolu iseloomustavateks ja mõõdetavateks füüsikalisteks suurusteks on voolutugevus (voolutugevus) ja voolutihedus.

Elektrivool füüsikalise suurusena

[muuda | muuda lähteteksti]

Termin "elektrivool" on ülalkirjeldatud füüsikalise nähtuse kõrval kasutusel ka amprites mõõdetava elektrilise suuruse tähenduses, näiteks Euroopa standardis IEC 60027-7 (2010-05) electric current, samuti vastavas Eesti standardis.[1]

Elektrivoolu tugevuse tähise (prantsuskeelse nimetuse intensité de courant esitäht) võttis kasutusele prantsuse füüsik André-Marie Ampère (1775 ‒1836), kelle järgi hiljem nimetati voolutugevuse ühik amper.

  1. EVS-EN 60027-1:2006 + A2:2007. Elektrotehnikas kasutatavad tähised. Osa 1: Üldtähised