Mine sisu juurde

Karboksüülhapped

Allikas: Vikipeedia
Karboksüülhappe struktuur
Karboksüülrühma kolmemõõtmeline mudel
Karboksüülrühma teine ruumiline mudel
Sulamistemperatuuri (sinine) ja keemistemperatuuri (violetne) muutus alifaatsete karboksüülhapete homoloogilises reas C1…C8.

Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).

Nomenklatuur

[muuda | muuda lähteteksti]

IUPACi nomenklatuuri kohaselt tuletatakse karboksüülhapete nimetused süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu "hape".

Näiteks:

Sõltuvalt karboksüülrühmade arvust eristatakse ühealuselisi (näiteks metaanhape), mitmealuselisi (näiteks oblik- ehk etaandihape) ja aromaatseid (näiteks bensoehape) karboksüülhappeid. Kõrgemaid ühealuselisi karboksüülhappeid, mille süsivesinikradikaalis on 4–20 süsiniku aatomit, nimetatakse rasvhapeteks.

Füüsikalised omadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Sel põhjusel on neil ka kõrge keemistemperatuur ning normaaltingimustel on nad vedelad või tahked. Süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees.

Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud.

Keemilised omadused

[muuda | muuda lähteteksti]

Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk. Seetõttu katkeb see side kergesti ja vesinikioonide eraldumisel põhjustavad karboksüülhapped lahuses happelisi omadusi. Sellest tulenevalt on karboksüülhapped alkoholidest ja fenoolidest tugevamad happed.

Karboksüülhappeid

[muuda | muuda lähteteksti]