Mine sisu juurde

Nova Scotia

Allikas: Vikipeedia
Nova Scotia provints

inglise Province of Nova Scotia
prantsuse Province de Nouvelle-Écosse


Pindala: 55 338 km²
Elanikke: 969 383 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 17,5 in/km²
Keskus: Halifax
Nova Scotia provintsi asend Kanadas

Nova Scotia provints (ladina keeles 'uus Šotimaa provints') on 1. järgu haldusüksus Kanadas.

Provintsi algasukad olid mikmaki indiaanlased.

Kuigi on teadmata, kuhu maabus itaalia maadeuurija John Cabot oma laevaga, oletatakse, et see toimus just Nova Scotia maa-alal.

Esimese eurooplaste asula Nova Scotias asutas prantslane Pierre Dugua 1605. See oli Acadia koloonia keskus Port Royal. See oli üldse eurooplaste esimene alaline asula Ameerikas põhja pool Floridat.

1620 nimetas Inglismaa ja Šotimaa kuningas James I kogu Põhja-Ameerika idaranniku põhja pool Chesapeake'i lahte Uus-Inglismaaks ja asutas järgmisel aastal seal koloonia Nova Scotia. Koloonia kuberneriks määrati Sir William Alexander, kes oli agar ümberasumise eestvõitleja. Ometi jäi koloonia paberile kuni 1620. aastate lõpuni, peamiselt Alexanderi rahapuuduse tõttu, kuni uus kuningas Charles I saatis Nova Scotiasse rühma šotlasi. Ent peatselt sõlmis Inglismaa Prantsusmaaga rahulepingu, mille kohaselt Uus-Inglismaa läks prantslastele, ja šotlased kutsuti tagasi.

1654 nimetas Prantsuse kuningas Louis XIV Acadia kuberneriks Nicholas Denys'. Kuningas Williami sõja ajal 16891697 vallutasid inglased Acadia, kuid mujal ei läinud neil nii hästi ja Ryswicki rahu kohaselt tagastasid nad Acadia Prantsusmaale. Rahu ei kestnud kaua, sest järgnenud Kuninganna Anne'i sõja ajal 17021713 vallutasid inglased 1710 Acadia, said selle Utrechti rahu põhjal endale ja nimetasid ümber Nova Scotiaks. Nova Scotia sai 1713 ametlikult Briti kolooniaks. Prantsusmaale jäid vaid mõned lähedal asuvad saared, kuhu nad ehitasid kindluse Louisbourgi, et kaitsta mereteed Quebeci. Needki saared vallutati Prantsuse ja indiaani sõja (17541763) käigus 1755.

Ehkki Inglismaa asutas prantsuse mõju vähendamiseks Nova Scotia uue pealinna Halifaxi, jäi Nova Scotia elanikkond põhiliselt prantsuskeelseks. Nad sunniti vanduma truudust kuningale, mida nad tegid tingimusel, et neid ei sunnita relva kandma prantslaste ega indiaanlaste vastu. Ega sealkandis teisi olnudki, kellega sõdida. Kui puhkes Prantsuse ja indiaani sõda, kästi neil truudusvannet uuendada, sedapuhku reservatsioonideta. Prantslased keeldusid. Selle tulemusena aeti 1755 endisest Acadiast välja 12 tuhat prantslast, kes suundusid enamasti prantslaste käes olevasse Louisianasse. Seda nimetatakse Suureks väljaajamiseks. Nende asemele tulid Inglismaalt ja Saksamaalt uued kolonistid.

1867. aastal oli Nova Scotia üks neljast provintsist, mis moodustasid Kanada Konföderatsiooni.

Emakeel Nova Scotias: punane – suurem osa elanikest räägib emakeelena inglise keelt; oranž – mõlemat keelt räägitakse palju; sinine – valdavalt prantsuse keelt.

2010. aastal elas Nova Scotias 940 482 inimest.[2]

2006. aasta rahvaloenduse järgi räägib inglise keelt emakeelena 833 105 inimest ehk 92,53% elanikkonnast. Prantsuse keelt rääkis 32 540 inimest ehk 3,62%.

Haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
Halifax, provintsi keskus

Provints jaguneb halduslikult 15 maakonnaks ja 3 piirkondlikuks omavalitsuseks.

Omavalitsusüksus Keskus
Annapolise maakond Annapolis Royal
Antigonishi maakond Antigonish
Cape Bretoni piirkondlik omavalitsus Sydney
Colchesteri maakond Truro
Cumberlandi maakond Amherst
Digby maakond Digby
Guysborough' maakond Guysborough
Halifaxi piirkondlik omavalitsus Halifax
Hantsi maakond Windsor
Invernessi maakond Port Hood
Kingsi maakond Kentville
Lunenburgi maakond Lunenburg
Pictou maakond Pictou
Queensi piirkondlik omavalitsus Liverpool
Richmondi maakond Arichat
Shelburne'i maakond Shelburne
Victoria maakond Baddeck
Yarmouthi maakond Yarmouth

Piirkondlikud omavalitsused moodustati 1995. ja 1996. aastal samanimeliste maakondade ja seni neisse mittekuulunud linnade liitmisel ühise omavalitsuse alla.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]