Mine sisu juurde

Opioidid

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib paljudele loomadele morfiinilaadset toimet evivatest keemilistest ainetest; humaan- ja veterinaarravimite ATC-koodi alamrühma kohta vaata artiklit Opiodid (ravimirühm)

Opioidid (inglise keeles opioids) on selliste looduslike, poolsünteetiliste ja sünteetiliste keemiliste ühendite koondnimetus, mis avaldavad selgroogsete loomade mitmetes elundisüsteemides ringeldes morfiinilaadset, valuaistinguid pärssivat toimet.

Opioidpeptiidiga sarnaseid molekule on tuvastatud ka putukatel[1], kuid harilikult peetakse opioidide toime kirjeldamisel silmas imetajaid ja katseloomi.

Opioididel on agonistlikult ergutav toime opioidretseptoritele, mis paiknevad kesknärvisüsteemis, seedetraktis ja mujal.

Opioide liigitatakse järgmiselt:

Mõnikord liigitatakse opioidide hulka ka opioidantagonistid, näiteks luulusalveist eraldatud salvinoriin A.[3]

Levinud on ka liigitus endogeenseteks ja eksogeenseteks opioidideks. Endogeensete opioidide hulka liigitatakse opioidid, mida sünteesib organism, et tagada opioidretseptorite talitlus. Siia kuuluvad endorfiinid, enkefaliinid, dünorfiinid, endomorfiinid.

Opioiditeraapia

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Opioiditeraapia

Opioidipõhiseid analgeetikume kasutatakse mitmes meditsiinivaldkonnas.

Opioidiainevahetus

[muuda | muuda lähteteksti]

Opioidid aeglustavad alkoholi imendumist seedekanalis. Meditsiinilistel näidustustel manustatud opioididel ja alkoholil on summeeruv kesknärvisüsteemi halvav koostoime, suuremad raviannused võivad seega avaldada ka suuremat halvavat toimet ja võib tekkida surmaga lõppev opioidmürgistus. Praktikas aga võivad seda põhjustada ka tunduvalt väiksemad annused, siin oletatakse geneetiliste tegurite toimet.[4]

Opioidisõltuvus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Opioidisõltuvus

Opioidid, mida kasutatakse meditsiinilistel kaalutustel analgeetikumidena (nagu dihüdrokodeiini, fentanüüli, morfiini jms sisaldavad ravimid), inhibeerivad looduslike endorfiinide sünteesi ja jäljendavad looduslike endorfiinide toimet. Nende pikemaajaline näidustatud kasutamine ja/või kuritarvitamine ning selle tagajärjel tekkinud sõltuvus ja/või tolerantsuse suurenemine on raskesti ravitavad (eriti morfiinisõltuvus). Kuid pahaloomulise haiguse terminaalstaadiumis ei peeta harilikult sõltuvuse teket 'halvaks käitumiseks' (ei peeta oluliseks).[5]

  1. Scharrer B, Stefano GB, Leung MK., Opioid mechanisms in insects, with special attention to Leucophaea maderae. Lühikokkuvõte., Cell Mol Neurobiol. september 1988 ;8(3):269-84., veebiversioon (vaadatud 26.09.2014)(inglise keeles)
  2. Dr Ananya Mandal, MD (2000 – 2014). "Opioid Types". News-Medical.Net (inglise). Vaadatud 26.09.2014. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  3. Roth BL, Baner K, Westkaemper R, Siebert D, Rice KC, Steinberg S, Ernsberger P, Rothman RB., Salvinorin A: a potent naturally occurring nonnitrogenous kappa opioid selective agonist., Proc Natl Acad Sci U S A., september 2002 ;99(18):11934-9., veebiversioon (vaadatud 26.09.2014) (inglise keeles)
  4. koostanud Hannu Alho, Kalervo Kiianmaa ja Kaija Seppä, soome keelest tõlkinud Meri-Liis Laherand, "Alkoholisõltuvus", AS Medicina, lk 175, 2012, ISBN 9789949919444
  5. Adam S Sprouse-Blum, BA, Greg Smith, BS, Daniel Sugai, BA, ja F Don Parsa, MD,Understanding Endorphins and Their Importance in Pain Management, Hawaii Med J., märts 2010; 69(3): 70–71., PMCID: PMC3104618, veebiversioon (vaadatud 25.09.2014)(inglise keeles)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]