Mine sisu juurde

Portaal:Bioloogia

Allikas: Vikipeedia
Pildid, videod ja helifailid CommonsisLaadi uut sisu

AstronoomiaBioloogiaFüüsikaKeemiaMaateadus

Esiletõstetud artikkel

Fennekrebane ehk fennek ehk kõrberebane (Vulpes zerda) on koerlaste sugukonda rebase perekonda kuuluv kiskjaline.

Lühikokkuvõte

[muuda lähteteksti]

Fennekrebased elavad Põhja-Aafrika ning Araabia ja Siinai poolsaare kõrbetes ja poolkõrbetes. Ta on kassi- või küülikusuurune pikkade kõrvadega loom. Kuumas kliimas elaval fennekil kiirgub suurte kõrvade kaudu üleliigne soojus, millest ta higinäärmete puudumise tõttu ei saa vabaneda higistamise teel. Suurte kõrvade tõttu on tal ka väga hea kuulmine, mis võimaldab saaklooma kaugelt üles leida. Saba on kohev ja pikk, paks karv liivakarva. Erinevalt teistest rebastest ei ole fennekil vänget lõhna. Teda peetakse ka lemmikloomana. Fennek on segatoiduline. Süüa armastab ta oma urus, et olla kiskjate eest kaitstud. Ta võib kaua ilma veeta läbi ajada. Fennek on öise eluviisiga, päeval varjub ta päikese eest urgu. Ta on väga vilgas ning tal on väga hea hüppevõime. Samuti on ta väga kiire kaevaja. Fennek kui liik ei ole ohustatud, kuid tema arvukus väheneb karusnahaküttide tegevuse tõttu. Loomaaedades näeb fennekit harva.

Esiletõstetud pilt


kuldpõrnika õhkutõus

Kuldpõrnikas (Cetonia aurata) on põrniklaste sugukonda kuuluv putukas.


Pildi autor on Vikipeedia kasutaja Ernie.

Kas teadsid?

  • ... maailma väikseim madu avastati 2008. aasta suvel Barbadose saarelt Kariibi mere regioonist. Täiskasvanud isendi pikkus on kuni 10 sentimeetrit. Väike roomaja ristiti Leptotyphlops carlae'ks. Mao avastas ameerika evolutsioonibioloog Blair Hedges.
  • ... alles hiljaaegu tehti molekulaargeneetiliste uuringutega kindlaks, et Vaikse ookeani idaosas ja Atlandi ookeani lääneosas elutsev kivikoha perekonda kuuluva kala Epinephelus itajara eri geograafilise asukohaga populatsioonid on tegelikult eri liikidest, kuigi nende morfoloogiline sarnasus on väga suur. Vaikse ookeani idaosas elutseva kalapopulatsiooni liiginimeks sai Epinephelus quinquefasciatus. Täiskasvanud isendi pikkus on üle 180 cm ja kaal kuni 454 kg.
  • ... sinivaala (Balaenoptera musculus) keel kaalub sama palju kui täiskasvanud elevant.
  • ...mõned krevetiliste (infra)seltsi kuuluvad perekonnad (näiteks perekonna Pandalus liigid) on hermafrodiidid: oma elu algetapil on nad isasvähid, kuid umbes aasta või kahe pärast muutuvad nende isassuguelundid emassuguelunditeks.
  • ...maailma suurimaks kunagi Maal elanud linnuks peetakse elevantlindu (Aepyornis maximus), kes oli ligi 3 m kõrge. Viimased elevantlinnud surid välja 10. sajandil Madagaskaril.
  • Biolooge

    Charles Darwin, 1854
    Charles Darwin, 1854

    Charles Robert Darwin (12. veebruar 180919. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species".

    Palju andmeid ja inspiratsiooni sai ta ümbermaailmareisilt laeval HMS Beagle, eriti vaatlustelt Galápagose saartel.


    Aristoteles - Karl Ernst von Baer - Georges Louis Leclerc de Buffon - Alexander Georg von Bunge - Alexander von Bunge - Ferdinand Julius Cohn - Jacques-Yves Cousteau - Charles Darwin - Gerald Malcolm Durrell - Alexander Fleming - Ernst Haeckel - Alexander von Humboldt - Robert Koch - Jean-Baptiste Lamarck - Anton van Leeuwenhoek - Teodor Lippmaa - Viktor Masing - Ilja Metšnikov - Gregor Johann Mendel - Alexander Theodor von Middendorff - Johannes Piiper - Gustav Vilbaste - Conrad Hal Waddington

    Täielikum Bioloogide loend

    Bioloogia loendeid

    Bioloogiaportaalist

    Bioloogia (kreeka sõnadest βίος 'elu' ja λόγος 'logos'; varem on eesti keeles kasutatud ka sõnu eluteadus ja bionoomia) on teadusharu, mis uurib elu.

    Bioloogia uurib organismide mitmekesisust ja eluavaldusi, elusolendite ehitust (morfoloogiat) ja talitlust (füsioloogiat), kasvu ja arengut, päritolu, evolutsiooni, levikut jne. Elusorganismidega on tihedalt seotud energia ja aine liikumine, mille tõttu organismidel on võimalik ainevahetuse käigus oma keha üles ehitada, paraneda vigastustest ja paljuneda ehk anda järglasi.

    Sõltuvalt uuritavast organismirühmast eristatakse bioloogia harudena zooloogiat, botaanikat, mükoloogiat, mikrobioloogiat jm., nende sees ka kitsamaid allharusid, näiteks algoloogiat, lihhenoloogiat, lepidopteroloogiat, protistoloogiat jt.

    Bioloogia tähtsaimateks meetoditeks on organismide vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment (katse).

    Inimest, kes tegeleb bioloogiliste probleemidega teaduslikult, nimetatakse bioloogiks.

    Kitsamas mõttes nimetatakse bioloogiaks mingi taime- või loomaliigi eluviisi.

    Kategooriapuu

    Kuidas saad aidata?

    Siin on mõned tööd, mis ootavad tegemist: