Professional Documents
Culture Documents
Malamulele Kusuka 1890 - Septermber 2020
Malamulele Kusuka 1890 - Septermber 2020
Page 0982
Malamulele Kusuka 1890
Page 0982 yi tsariwile hi Media Action Plan Organisation (MAPO) a Non-
Governmental Organisation registered as NPO-083-378 / PBO 930036051 / SARS
9009706236 and a member of CharitySA 2011, founded the year 2002 then registered
the year 2010, Support Letter from LIM 345 Collins Chabane Local Municipality
14/12/2017, 4 Letters of Support from Mphambo, Madonsi, Shigamani and Mavambe
Traditional Council 2013 and 289 Signatures of support with ID numbers by Local
Community Members signed in 2013 and Page from Succeed Magazines page 39 May
edition 2011 ,(MAPO) at present is working on-line.
Malamulele Area yi le Collins Chabane Municipality leyi Collins Chabane yi nga ehansi
ka Vhembe District Municipality leyinga hasi ka Limpopo Province South Africa, Laha hi
ta hlamusela hi Malamulele Area, Collins Chabane Municipality, Vhembe District,
Limpopo Province na Republic of South Africa ehehla ka Malamulele Area. Milandu hita
yi hlayelela hi karhi hi lava switshuxo swa yona, eka tsalwa leri hi ya vulavula e hehla ka
ti hlokomhaka leti landelaka:
Vhembe District
Limpopo Province
Gwambe Ndwandwe Langeni akungari rixaka tibuku totala tinwi vitana tani hi rixaka kasi
hiyena akuri hosi ya le Langeni a Natal laha ndhuna nkulu yakwe akuri Zwide wa Langa
wa Xaba wa Nxumalo wa Juwah wa Lala wa Hlubi laha Vuhosi bya le Langeni akuri
byona abyi Khomile Gandelo kumbe Altari ya Afrika ,vari “Vuhosi abyi tluli Nambu”
kambe lebyi bya Ndwandwe byi tlurile Milambu na Titshava hikuva na le Natal abyi lo
fika hikarhi wa Hosi Mashiye laha Ndhuna Nkulu akuri Nxumalo, tani hileswi Vuhosi bya
le Langeni abyi fambisa Altari leyi yinga helela eka Mavambe ka Malamulele.
Loko Altari yi suka a Natal hosi akuri Ndwandwe wa Manukunuku wa Bileni wa Mashiye
wa Juwah wa Lala wa Hluvi laha Ndhuna Nkulu se aku vekiwile Manukosi -
Shoshangana wa Zikode wa Gaza wa Nxumalo wa Juwah wa Lala wa Hlubi laha Zwide
wa Langa wa Xaba wa Nxumalo yena anga sala na Rixaka ra le Langeni a Natal leswi
swi vulaka leswaku va ka Zwide Langeni va le Kwazulu va vitaniwa Mazulu laha vaka
Nghunghunyani vanga ka Gaza va vitaniwa Machangana hi mhaka ya vito Soshangana
Kuriku va ka Mhlahlandlela – Mabulandlela vale khale ka Gazankulu vona va vitaniwa
Vatsonga , Xitsonga iririmi ra manana Nwa Bangwani Dzavani Chauke Hlengwe.
Vuhosi bya le Langeni a byi ngari bya va Ngoni iva Hluvi avo vulavula Xingoni loko va
ha suka a Natal na lava va nga sala a Kwazulu va ti tiva ku hivona va Hluvi loko vati
phata, vo vulavula Xizulu laha na sweswi King ya Mahluvi kunga: King Mthimkhulu.
Sweswi Gaza yifumiwa hi yindlu ya ka Mawewe wa Soshangane wa Zikode wa Gaza
wa Nxumalo loko va ka Mzila va landile va ka Mabulandlela vona va tile hi 1906 kusuka
ka Gaza xikanwe na Bhambata wa Bhambata Rebelion laha sirha ra Bhambata ringa
eka Maphatha va vitaniwaka ku iva ka Zitha Kuriku vona iva Ndhavezitha Shandu
Buthelezi nakambe aku tumbetiwa Bhambata tani hileswi alaviwa hi valungu na
namutlha na sweswi Chief Mangosuthu Gatsha Buthelezi u le ku laveni ka sirha ra
Kokwani wa yena Bhambata,kukumeka ka rona hiswona swi nga ta kombisa leswaku
mahungu hikwawo lawa nga tsariwa laha intiyiso .
Vaka Mhlahlandlela loko vata Gazankulu Ndhuna Nkulu akuri Nyavani Mavunda Hlave
papa Xihoko ,Dzumeri na Ngove yena kunga ntukulu wa Hlave wa Bileni wa Mashiye
wa Juwah wa Lala wa Hluvi (vito ra Vahlave ari vitaniwa Vahluvi swilo vuya swi ciceka
hikuva va sirhelela Hosi ya vona kusuka 1914) Kuriku King akuri Makutsule wa
Makutsule Clan ka Mavambe yena anga nwana wa Xidyela Hehla Bila wa Mlangeni wa
Ndwandwe wa Manukunuku wa Bileni wa Mashiye laha vanhu votala khale ka vo 1980s
na 1990s ava ku Vuhosi bya ka Mavambe ibya ka Bila Mlangeni byi lo rhobiwa hikuva
va chava valoyi ,kasi a vo swi hupa ,kasi va ka Bila Mlangeni Mhlahlandlela iti hosi ta va
ka Mabulandlela hikwavo naswona valoyi aku vuriwa valungu, xikombiso xinwana va ka
Mthethwa kunga Hlungwani na Manganyi ava teka ka Bila Mlangeni: Mhana Madonsi
na Nwa Dzekudzeku Hlungwani akuri nwa Xidyela Bila nakambe Mhana Mavambe
,Xitlhelani na Dinga yena iNwa Matlhavuli Bila vona iva sesi wa Mhlahlandlela Makutsuli
Bila Mlangeni Langeni naswona va ka Bila Mlangeni Langeni vona ava teka ka Chauke
Hlengwe [Matimu hikwawo ya le bukwini ya Mavambe News (Mavambe Altari ya Afrika
ya 1st September 2021) laha ku nga tsariwa timhaka hikwato kusuka ka Vuhosi bya ka
Mavambe Manganyi na bya ka Mhlahlandlela Bila-Mlangeni Langeni na hikwabyo bya
Mabulandlela laha Mabulandlela Tsonga yinga tumbuluka hi 1890 na loko Vuhosi byaka
Mabulandlela byi lahleka hi 1914 na xivangelo xa ku lahleka ka Vuhosi hikwabyo na bya
ti Paramount Chief hikwato na ku nwinyi wa Ririmi ra Xitsonga imani na nwinyi wa
Misava ya ka Gaza ,Gazankulu na Hlengwe imani na ku yi funghiwile njhani].
Holobye Nkulu wa Gazankulu anga lo tiveka exitulwini alo vekiwa hixintu hi tlhelela
ndhaku ka tsongo xikombiso Mimiti ya ka Mabulandlela Tsonga hikwayo loko yihelerile
akuri tlhanu wa yona kunga Muti wale Langeni Mhlahlandlela ni marhavi ya wona ,Muti
wa Vahlave na marhavi ya wona ,Muti wa ka Mthethwa na marhavi ya wona leyi nharhu
ayita hile Natal yifika yi tshama e Mozambikwa laha akuri xitandi xa Vahlengwe lava ava
tshama aZimbabwe.Muti wa vumune akuri muti wa Vahlengwe kusuka e Zimbabwe
,muti wa vutlhanu kuva muti wa Vanwanati Vaxixangaxile laha muti waka Ntsanwisi
wunga waka Majeje Maluleke Nwanati Xixangaxile ,ku tlhelela ndhaku nakambe kusuka
aMozambikwa hi 1890 akuri Mimiti ya mune kunga Langeni, Vahlave, Mthethwa na
Vahlengwe laha muti wa ka Xixangaxile Nwanati awu rhangile wu fika ava lo yimela
leya mune tani hileswi akuri Hlangano wa Magandelo kumbe Altari. Mhaka hileswaku
loko ku fikiwile a South Afrika akuri na nyipi leyi ayirikona ya Colonisation laha
Nghunghunyani anga khomiwa na vasati va yena ,Bhambatha a baleka ka rikwavo
kusuka Natal swingari nawini ,Vuhosi bya ka Mhlahlandlela byi lahleka xikombiso:
Hilembe ra 1890 kusimekiwa tiko raka Mabulandlela a South Afrika kusuka
Muzambikwa a Bileni,Hilembe ra 1910 kuva na Prime Minister wo sungula wa South
Africa,Hilembe ra 1913 kuva na Land Act ,Hilembe ra 1949 kuva na Segregation Act
,Hilembe ra 1968 kuva lembe ra Group Area Act ra ti GG hita hlamusela malama tsena
hikuva hiwona hinga kongomana na wona eka karhi lowu.
Hilembe ra 1890 kusimekiwa tiko raka Mabulandlela leri nga fumiwa 24 wa malembe
kusuka hi 1890 kufika 1914 a South Afrika hi Mimiti leyi ayi suka Muzambikwa a Bileni
laha vurhangeri abyiri bya ka Mhlahlandlela Langeni laha a va vitaniwa tlawa wa ka
Mhlahlandlela laha aku khomiwile Magandelo kumbe Altari ya Afrika,laha Mimiti ya
Magandelo yinga helela aka Mavambe ahasi ka le Magangeni ka tiko raka
Mabulandlela Tsonga.Lembe leri nga tsariwangiku kunga lembe ra 1835 Nyavani
Mavunda papa Xihoko ,Dzumeri na Ngove Mavunda kunga makwavo wa Jeleni na
Bungeni Mavunda uvile ata a South Afrika kuya lava laha Gandelo ra Vatsonga ringa ta
simekiwa kona ,hilaha swinga kumeka ku hile Rivhubye River laha Masirha ya ka
Mhlahlandlela manga helela kona laha manwana manga ku khurheliweni hilava vanga
ku hi tekeleni ka tiko ma Capitalist.Nyavani Mavunda uvile atlhelela aMozambikwa aya
vuya na vona hikwavo hi 1890 yena ari Ndhuna Nkulu ya ka Mabulandlela.
Hilembe ra 1910 kuva na Prime Minister wo sungula wa South Africa kunga Louis Botha
loyi kunga yena anga ta na muthetho wa Land Act.Loko hi hlaya hiti term ta mafumele
ya South Africa, Louis Botha hiyena wa term 1 laha Cyril Ramaphosa eka nkarhi lowu
hinga ka wona anga wa term 27, teto timhaka hita ti hlamusela kwala ka tsalwa leri
emahlweni loko hihlamusela hi South Africa.
Hilembe ra 1913 kuva na Land Act ehansi ka vurhangeri bya Louis Botha laha kunga
hambanisiwa Matsonga ya Zimbabwe, Matsonga ya Mozambikwa na Matsonga ya
South Africa laha kunga sungula nyipi ya Bhambata, ku khomiwa ka Mdunwazi
Nghunghunyani Nxumalo Langeni na ku lahleka ka Vuhosi bya Mhlahlandlela Bila
Langeni endhaku ka rito lero hosi ayivuriwi ku chaviwa Valoyi, valungu akuri vona
Valoyi va kona. Hilembe ra 1914 endhaka Land Act laha tiko ra ka Mabulandlela kumbe
muti wa le Langeni wunga hlawula muti waka Xixangaxile wu va murhangeri wa
Vatsonga va South Africa ehansi ka fumo wa valungu.Muti waka Xixangaxile wu katsa
Mhinga, Xikundu, Makuleke, Majeje na hikwayo ya Vanwanati kunga hlayiwangi
marhavi ya wona.
Hilembe ra 1949 kuva na Segregation Act laha aku fuma D F Malan laha Mimiti hikwayo
ya vurhangeri bya matiko kunga tekiwa majaha makona mayisiwa eswikolweni leswaku
va ta fuma tiko kusuka eka Mimiti leyi ayi hlawuriwile hi 1914 tani hileswi eka tiko raka
Mabulandlela a ku hlawuriwile vaka Xixangaxile leswaku kuva vona varhangeri va tiko
hilaha kunga humelela munhu loyi anga pasa kutlula hikwavo Vanwanati kunga H W E
Ntsanwisi swivile tano na le Zululand kuvile kuhlawuriwa muti wa Vundhuna Nkulu
kunga wa Vahluvi vaka Buthelezi kunga rhangela emahlweni Mangosuthu Gatsha
Buthelezi ava nga lo tiveka ava yimerile Mimiti ya ka vona yona ayi yimerile Matiko ya
vona.Hi malembe malama ma le ndhaku aku nga hlawuriwi murhangeri hambi kuri kwihi
kumbe kwihi anga ri wa le mutini wa Vuhosi kumbe Xivongo xa Vuhosi ,Xivongo
xinwana na xinwana xirhangela etikweni ra ka rikwavo ,hambi kuri hi Politiki aswi
endlisa swona hikarhi wa va John Langa Libalele Dube tani hileswi ANC ayitiveka
hikuva musirheleli wa vantima eka valungu leswi swinga ku endliweni he EFF akuri
maendlelo ya ANC.
Hilembe ra 1968 kuva lembe ra Group Area Act ra ti GG laha murhangeri wa South
Africa akuri Hedrick Verwoerd laha Matsonga mangaya aMatsongeni ,Mavhenda
eMavhendeni hilaha endhaka 1968 hi 1971 H W E Ntsanwisi anga vekiwa tani hi
murhangeri wo sungula wa Gazankulu laha atirha na va E P P Mhinga hambi leswi aswi
vuriwile leswaku hosi ya Vatsonga ayi Vuriwi ,Holobye Ntsanwisi uvitani tiko raka
Mabulandlela ku itiko ra Gazankulu laha endhaka kusimekiwa ka Malamulele xikolo xa
Primary xivitaniwile Magangeni akuri ku hlayisa Matimu hambi leswi aswinga
pfumeleriwi kusuka eka vurhangeri bya ka Mhlahlandlela ,hiku komisa Holobye
Ntsanwisi a rhipota ka mbirhi a rhipota eka valungu arhipota eka Vuhosi. Automatically
muti waka Xixangaxile wu hundukile vundhuna nkulu bya Vatsonga vaka Mabulandlela
laha kunga fika kuva muti waka Majeje hikokwalaho ka H W E,vurhangeri bya Mimiti ya
tlhanu na Magandelo ya wona byi tsariwile eka buku ya September 2021 nakwala ka
leyi loko hiya emahlweni hita tsala mavito ya vona hikuya himimiti ,xohetelela loko
Holobye ahi phata ahi vitana Vatsonga vaka Mabulandlela vatukulu va Gwambe na
Dzavani Maxaka kumbe swihluke swa ka Nghunghunyani ,avitana Vatsonga va ka
Gaza ku iVana va Mzila na Mawewe ku endlela leswaku Matimu manga lahleki ,timhaka
leti ti huma eka buku ya Vuhosi bya ka Makutsule Mhlahlandlela Bila Langeni leyi yinga
helela yi ri e Vhenda.Mahungu lama yanga tsariwa laha aya helelanga ma
hlamuseriwile kahle eka buku ya September 2021 na le ka buku leyi vitaniwaka
Application of Kingship Tsonga Kingdom manga languteka mavekele mafana ama fani
moyelana kambe hloko mhaka kuri yinwe mavekiwile ehehla ka swikombiso
swohambana munhu loko a hlaya anga fanelanga a tlula papilla aku u mahlayile.
Eka timhaka leti hikwato hiswona swiendlaka leswaku Vuhosi bya ka Zulu ndhuna nkulu
ya byona kunga Vahluvi vaka Buthelezi ,Vandhavezitha ,Shandu laha Mangosuthu
Gatsha Buthelezi kunga ntukulu wa Bhambatha Kuriku ku tlhela kuva na vu King bya
Vahluvi ,loyi Bhambatha anga lovela eGazankulu avitaniwa Maphata Zitha vona vanga
fika eGazankulu hiku tsutsuma Valungu hilembe ra 1906 vanga fika xikanwe na vaka
Nxumalo Langeni na Ndhunankulu ya vona Khosa Magigwani na Rikhotso hi laha
minga ta swi vona ku timhaka leti ti hlanga hlanganile marha ta twisiseka xikombiso: Va
ka Nxumalo vangaka vanga nyikiwi vu King bya Machangana kunga se vekiwa venyi va
tiko vu King bya Vatsonga aswi le nawini kungevi na Machangana kunga vangi na
Vatsonga ku tava kuri hlambha naswona va ka Nxumalo Langeni va hava Ndhawu laha
ka Mabulandlela vo va tsena muti wa Vuhosi hikuva va tile hi nawu kufana na Vuhosi
bya Vahluvi a Kwazulu Natal na vanwana na vanwana.
Ndhavuko wutshwa wa laha a South Africa hileswaku loko nwana a ahari tsongo a
vitana vatswani va yena eka Manana uri Mama kumbe Mhani ,eka Tatana aku Papa
kambe loko akurile ari na rifumo uri Magogo ka Mamana ,Mdala ka tatani swivula
leswaku se va nwi nyandzisa sweswo swi endliwa ngopfu hi Macapitalist hiku komisa
swilo aswi siviwi hi swilo swinwana ,swilo swo engeteleriwa swi tala ,xikombiso Matimu
ama dlayiwi mo engetelelana, xikombiso aKwazulu Natal Province akuri Homeland of
Zululand endheni ka Natal Province eka karhi wa sweswi iKwazulu Natal laha sweswi
kungana Univesity of Zululand na Univesity of Kwazulu Natal ,leswi vulaka leswaku
Homeland ya Kwazulu ayi fana na Homeland ya Gazankulu ,leyi ya Gazankulu yi nga
ndlayiwa na swilo swa yona hikuva ahi tsakerile democracy leyi ahi nga yi tivi ku yi hi
susa ka yini yi hi yisa kwihi.Eka karhi wa sweswi hi le ku lahlekeriweni ngopfu hi vu
munhu bya hina hiri MaAfrika hi le ku hanyeni ka Xi Kholoni ehehla ka hina
venyi.Colonisation yi hi dlayile ngopfu hiri Vantima xikombiso xinwana Northern Sotho
ava ha titivi va ti vitana Matswana kasi vona vari Masotho va ka Mopedi Lokulu laha
Vasotho va Free State kunga va ka Mopedi lontsongo hikwaswo swi file loko va
sirhelela Magandelo ya Afrika lawa yanga helela eka Mavambe.
Vakokwani va Afrika kunga sefika lembe ra 1914 loko va endla swilo avaku va endlela
Vakokwa wa Vakokwa wa vona na Vatukulu va Vatukuku va vona kunga hina lava
vanga va hi tiviki ,hikukomisa ava endlela Swivongo,hina sweswi hi leku dlayeni ka
Swivongo himakhamba ya hina vinyi ,hitirha hi tlhela hi ti yivela mali ya muholo anga fiki
na wona ekaya hitlhela hi hlangana na vanhu lava hinga va lovolangiku ku ya kumeka
vana kwale ka vona ,kutlhela ku kumeka leswaku Kokwani loyi a khomile Xivongo u
humile kona kwale hinga kutiveki.Culture na Tradition leyi hi yi tirhisaku iMihandzu ya
Colonisation kunga Greedy ,Selfish na Show off.Unwana na unwana ulava kuva hehla
na rikotse ri lava kuva boti wa boti laha hi laha kulavekaka marito ya Makhomoreti ya
khale lawo Mhayibuly iAfrika hi Xitsonga Ayi vuye Afrika ,marito ma risimu ra rixaka
lamo Hosi katekisa Africa hixi ngoni Nkosi Sikelela iAfrika na marito ya Xisiyoni lamango
Kurhula aku tale a Afrika. Kuhlangahlangana ka vanhu hi masangu indhavuko wa xiloyi
,Vakokwani avo hlomisa va tlhela va lovola ,hindlela ya leyo iCurse ka vatukulu na
switukulwani swa hina ,kubiwa vana hiku homboloka ka vatswari ,xikombiso xinwani
Afrika kuva yiri laha yinga kona iCurse.Xikombiso xinwana eka vanhu lava ku
vulavuriwaka hivona leswaku va tekeriwile Vuhosi vanwana va vona munhu loyi anga
fanela ku rhangela Gandelo u humile eXigangwini ,sweswo swi vuya switi komba kahle
leswaku hina a hina mhaka na vakokwani ahina mhaka na vatukulu hikuva hi maendlelo
malama swivula leswaku muti wu rhukaniwile ,hi ndlela ya leyo kulaveka hi switwisisa
leswaku vakokwani va hina va le ngatini ya hina ava le mihleketweni ,loko hiku ho
huhwa hoti xavisa eka Sathani ,mahungu hikwawo mita makuma ka Page 0982 ya 2021
September 1st ,laha hi vulavula hi Malamulele hilaha hinga ta swikotisa swona.
Malamulele hi xintu yi tumbulukile hi lembe ra 1890 akuri Xifundha Nkulu xa ka
Mabulandlela kusuka eka Mimiti ya Tlhanu Na Magandelo ya yona ku suka eka tixaka
to hambana hambana tani hileswi ava khomile Gandelo ra Afrika lawa imahlamuselelo
ya Media Action Plan Organisation (MAPO) hikuya hi buku ya xihundla ya Muti tani
hileswi kunga na mahlamuselelo yo hambana hambana.
Tiko raka Mabulandlela akuri Vatukulu va Gwambe na Dzavani Maxaka ya vaka
Nghunghunyani leyi ayiri na swifundha leswi landelaka:
Magangeni ka Langeni axiri xifundha nkulu sweswi kunga Malamulele
Xipilongo xa Nwa Langeni laha sweswi kunga Elim na Matlhelo.
Tsungeni laha sweswi kunga Giyani na Matlhelo.
Swiharhini Ka Nyamazani khale ka le Mhala na Matlhelo.
Mimiti ya tiko raka Mabulandlela ayiri tlhanu na magandhelo ya yona hi wunwe hi
wunwe laha na Magandelo aya huma eka tinxaka to hambana hambana, Mimiti ya
tlhanu na tinxaka ta yona akuri leyi landelaka:
Muti wa le Langeni wona wuri wa Vahluvi Magandelo kuri Ndlovu Hluvi na Nghonyama
Ngoni va ka Zulu wa Malandhela.
Muti wa Vahlave Gandelo ra vona kuri nwana wa vunharhu wa Hlave kunga Mitileni
laha Gandelo ra Vahlave ari khomiwile hi Matevula ya Mitileni kunga Novela vona
iVahluvi.
Muti wa ka Mthethwa vona iva Ngoni hayi va ka Zulu kambe vaka Mthethwa laha
Gandelo ra vona ari khomiwile hi Ngomani.
Muti wa vumune iva Hlengwe vona vaka Mzilikazi wa Mashobani Ndhevele Ngoni na
vona iva Ngoni lava ava tshama a Matebele Land yinga se vitaniwa Zimbabwe kumbe
Rhodesia vona Gandelo ra vona ari khomiwile hi Vakalanga.
Muti wa vutlhanu iwa ka Xixangaxile Ngwane Hluvi Kuriku Gandelo ra vona kuri va ka
Ngwenya Kelenge Mhelembe totala tile ka buku ya September 2021.
Vurhangeri bya ka Mabulandlela hiku landelelana ka vona ku katsa na tihosi ta Mimiti
leswivulaka kuri iti hosi ta tihosi ta Swivongo vuhosi lebyi nga fa hi 1914. Eka karhi wa
sweswi ku sale bya Miganga bya Swivongo byinga fa xikanwe na Vuhosi bya mimiti, ku
hlamusela nakambe Vuhosi bya ka Mabulandlela ivuhosi bya Gandelo kumbe Altari ya
Afrika leyi yinga helela eka Mavambe: vurhangeri bya Mimiti kumbe ti Paramount Chiefs
akuri leti landelaka kusuka Mabulandlela Leader laha Vuhosi byinga fa King ya Gandelo
yinga se vekiwa na rona ringa se simekiwa:
Hikukomisa aku fanele ku vile na King kulandela Head Chief kulandela Paramount
Chiefs valava iva Mimiti kulandela Vuhosi bya Swivongo na Vuhosi bya Miganga eka
karhi wa sweswi kusele bya miganga bya Swivongo byi file xikanwe na bya Magandelo
hikuva na byona bya Swivongo ibya Magandelo abyi nga ta sala loko ku file lebyi nkulu
ka byona hilaha hitwaka vanwana vaku Kokwani utshikile Vuhosi a langha vun‟anga
kasi iti mhaka ta colonisation.
Mabulandlela Leader: Makutsule Mhlahlandlela Bila Langeni
Mabulandlela Head Chief: Nyavani Mavunda Hlave
Leader‟s Servant: Booi ya Makutsule tata wa Piet Booi wa Mulendzhe a Gandelweni ra
Vatsonga
Langeni Leader: Xihimu wa Matlhavule Bila Langeni
Altari: Mremeli Ndlovu
Altari: Zizi Nghonyama
Hlave: Jeleni Mavunda Hlave
Altari: Gwevekakhulu Novela Mtileni
Mthethwa: Xitlhangu Hlungwani
Altari: Khubayi Ngomani
Hlengwe: Xitanga wa Mayinga
Altari: Xinghema wa Makhuva
Xixangaxile: Rhangani Maluleke Nwanati
Atari: Ngwenya Kelenge Mkharhi
Malamulele ku vitaniwa Doroba na Ndhawu hikwayo khale ka xifundha xa Gazankulu a
Nwalungu wa Limpopo Province. Malamulele yina Patu rinwe ra Provincial R81 ro ya
Giyani na Patu rinwe ra Regional R524 ro ya a Thohoyandou. Malamulele ku ya North –
East ya Doroba hi ya Kruger National Park 63KM kuya Punda Maria gate, 72 KM
kusuka Rest Camp ,99 KM kusuka Shingwendzi Camp ,108 KM kusuka Pafuri Rest
Camp nakambe 135 KM kusuka Mopani Rest Camp.
Malamulele Town yina ti sections nhungu kunga; A, B1, B2, B2 (Yitshwa), B2-
Extension, C, D na Mavandla. Malamulele idoroba ri nga na ti Hofisi hikwato ta fumu wa
South Africa ku katsa na Xibedlele na Police Station swivula leswaku Malamulele yi na
xidorobani xinga na ti Shopping Complex na Saselamani Police Station kunga a Salema
a Nwalungu. Malamulele yina ti Complex to hunda tsevu tani hi leswi yi nga ku
hluvukeni hi ku ya hi siku laha hinga ta hlaya tsevu watona kunga Mangalani Complex,
Masingita Complex, Hlekani Complex, Malamulele Crossing, Masingita Crossing na
Quick Save ku katsa na ya Khale kunga Cheapside Complex leyi akuri yona ayi hlayisa
Malamulele hikwayo leyi ayiri na Super Market.
Area: 9,57 km²
Elevation: 168 m
Weather: 28 °C, Wind NW at 3 km/h, 27% Humidity
Postal code (street): 0982
Population during Easter and Festive Season: ±500 000
Area code: 015
Country: South Africa
Province: Limpopo
District: Vhembe
Local Municipality: Collins Chabane
LATITUDE: -23.00452
LONGITUDE: 30.68665
Matiko ya ka Malamulele hiku landelelana ka wona hi lawa landelaka:
Mtititi Village: Vuhosi bya ka Mtititi byi khomiwile hi Vahlengwe kunga Muti wa ka
Chauke leswi vulaka leswaku wule hasi ka vurhangeri bya Xitanga wa Mayinga
Chauke.Mtititi yi katsa Plange, Lombard, Altein, and Muhunguti (Mtititi Township - New
Orleans) ka Mtititi akuri kaya ra Fumani Gold Mine (Giant Reefs).Marhavi ya Mimiti ya
ka Mabulandlela vanga lahlekeriwa iva ka andhaku ka ti GG [Bazela (Baloyi), Maxava
(Mashaba), Malangutani (Mathevula), na Mthombeni (Thsungu)]. Mtititi (Chauke) na
vona va wela ka vanhu lava va nga kayakayisiwa hi Colonisation tani hi leswi masirha
ya va kokwa wa vona vanga sala ya nga sala Venda.
Bevhula: Tiko raka Bevhula rifumiwa hivaka Ndlovu na vona ixiphemu xa ka
Mabulandlela yona yina Miganga yo fana na Bevhula, Makahlule, and Ntlhaveni-D.
Makhuvele:Makhuvele Village yifumiwa hi muti wa ka Mugwena (Hulela) Makhuvele
village vona imarhavi ya ka Xixangaxile na vona va fumu waka Mabulandlela na yona
yile Ntlhaveni area,Ntlhaveni High School, Nxanguyintshwa Primary School, and
Namuntlha training development.
Madonsi:Hlungwani Zinjhiva / Sono hi wona muti wa Vuhosi bya ka Madonsi Yingwe ya
Mavala Vangoni va ka Mthethwa tlawa wa ka Mhlahlandlela wo hlonipheka totala
timhaka ti le ka Tsalwa ra 2021.Boltman, Green Farm, Green Farm-A, Madonsi,
Menele, Muchipisi, Xibangwa, Matsakali, Gidja-Mhandeni, Mabayeni, Halahala,
Xilovani, Jilongo, Hlayisi/Mbozi na Peninghotsa.Madonsi High School (Gidja-mhandeni),
Ntsako Secondary School (Matsakali), P.P. Hlungwani High school (Green Farm) and
Shingwedzi High School (Madonsi Boltman B), Shithlangoma high school
(Xilovani)Vuswayi Secondary School(Madonsi Boltman A)
Magona: Nxumalo hixona Xivongo lexi fumaka Gijana , Magona, Mashobye and
Nghomunghomu vona hinawu akungari tlawa wa ka Mhlahlandlela vona va tile xikanwe
na Bhambatha laha Ndhuna Nkulu ya vona akuri muti wa ka Khosa kambe aku heteleni
va hetelerile va dyiwile kufana na lava va le Bileni va nga dyiwa hi va ka Gaza swi
fambisa sweswo laha ku nga na Gidjana High School (Magona).
Mhinga: Ka Mhinga. Vaka Mhinga I vanhu vaka Maluleke, Van'wanati, Vadyi va Bangu
laha kunga na Matiko lama landelaka: Mhinga Zone 1, 2, 3 & Mhinga ville, Botsoleni,
Joseph, Maphophe na Matiyani, Ripambeta High School hi xinwana xa swikolo swa
khale swa Gazankulu leswi aswi vitaniwa ti Boarding School.
Mukhomi: Hile ka Mukhomi Chauke Hlengwe laha kunga na Matiko lama landelaka
kunga Mukhomi xikhulu, Gumbani and Phaphazela (khale ka le Malonga). Mukhomi
xikhulu yina ti sections: Vonani, Basani, Kuriku a Gumbani village sections: Tsavula-
Nyama, Hlawulekani, Khatisa, Matlula-Patu (aka Salani), Gwere, Xifarafara, Xingwedzi
laha na Phaphazela village sections: Siya-Swikhovha.Ndhuna ya le Gumbani iGumbani
(Nobela). Phaphazela iMafokisi.Primary schools: Hlawulekani Primary School, Hasani
Lawrence Primary School, Mukhomi Primary School, Guwela Primary School, Humula
High School, Khatisa High School, Ximun'wani High School, Phaphazela Junior Primary
School, Tovhowani Primary School and Nyeleti Creche.
Xikundu (Shikundu Maluleke Nwanati Xixangaxile) Xifaxani, Mahlohlwani, Magomani,
Ximixoni, Gonani, Hlengani, Manghena, Phaweni, Nkovani, Nghezimani, Saselamani,
Saselamani B, Xikundu Ville, Xifudi, Matshama hi nkanu, Dibini, Xitlhelani and Maringa
na le Xitasini ti High School hikumile Nghezimani High School, Xikundu High School na
swinwana leswi hinga switsalangiki tani hi leswi mhaka nkulu kunga matiko na swivongo
swa vuhosi tani hi leswi Malamulele kunga yona hosi ya Gazankulu hi xintu.
Mulamula: Maluleke Xixangaxile villages hi le ka Mulamula ,Muswane na Nhombelani
(Maveke) na Dumela (Bulwini).Swikolo swa ka Mulamula iPhotani High School
(Mulamula), Jim Yingwani High School (Dumela), Fance Sombhani Secondary School
(Muswane) na Rhabela Secondary School (Nhombelani).Ti Primary schools iChanyela
Primary School (Mulamula), Mahlepfunye Primary School (Mulamula), Mulamula
Primary School (Dumela), Muswane Primary School (Muswane) na Nhombelani
Primary School (Nhombelani) and Mzamani Thomas Primary School (Dumela) kuna
Mulamula Satellite police station (Mulamula)
Xigamani: Xigamami Chauke xa humba rona ri ti yimerile yiri yoxe na vona avari hansi
ka Xitanga wa Mayinga Chauke Hlengwe iva ka Mzilikazi wa Mashobani Ndhevele
Nguni.
Mphambo Village na vona akuri tlawa wa ka Mabulandlela swikolo kuna Mphambo High
School na Primary School kukatsa na Health Centre.
Mavambe: Mavambe Manganyi Magoda Xitlhelani na Dinga ivana va munhu wunwe
kutlhela ku va mavito ya matiko ku landela tiko ra Jimmy Jones, Mahonisi, Gandlanani,
Mafanele, Jerome (Jerome west & east), Makumeke, Rhulani (informal settlement) ,
Xipurapureni (informal settlement) na Mapapila mahungu yo tala ya le ka Mavambe
News ya 2021 leyi vitaniwaku Mavambe Gandelo ra Africa leswi vulaka leswaku
Mavambe hi yona a yiri Capital City ya ka Mabulandlela hi yona ayi endla kuri
Magangeni kuva Xifundha Nkulu.Primary and Secondary Schools swikatsa Mavambe
Primary School, George Hasani Primary School, Tiyiselani Primary School, Ripindzi
Primary School, Magoda Primary School, Shirilele Secondary School, George Sonto
Secondary School (Mahonisi), Hlaluko Secondary School (Gandlanani), Mahuntsi
secondary School, Langutani primary School, Holy Rosary Primary school, Mbhanyele
High School (Mapapila) Mapapila Primary School, Titirheleni Primary School.Mavambe
kaya ra Media Action Plan Organisation leyi yinga nwinyi wa Mavambe News leswi
vulaka leswaku Mavambe News ahi ya ka Mavambe tsena iya ka Malamulele ,Collins
Chavani iya Limpopo kwala South Africa.
Xigalo (Shigalo):Xigalo Maluleke Nwanati Xixangaxile laha Matiko ya vona kunga
Xigalo, Basani (Mphakati), Roodhuis, Nyavani na Makhasa.Primary na secondary
schools iNkatini High and Thambisa High hikwaswo swile ka Shigalo Dlamani
(Nyavani), Shigalo primary, Shimambani, Mphakati Primary School and Manavele
Primary School laha ku nga na Shopping Centre yi tsongo leyi yingana Usave.
Makuleke: Vanhu vaka Mugakula Makuleke Maluleke Xixangaxile va vile va susiwa a
northern Kruger National hi 1969 hi mi karhi ya ti GG leswi vulaka leswaku ahi vona
tsena va nga luzekeriwa hi Colonisation na hi karhi wa Apartheid.Matiko iMakuleke,
Boxahuku na Makahlule.Primary schools and secondary schools include Makuleke
Primary School, Joas Phahlela Primary School, Boxahuku Primary School, Makahlule
Primary School and N'wanati High School.
Mudavula: Timhaka ta ka Mudavula titele eka buku ya 2021 September laha hinga
hlamusela na Swivongo hikwaswo swa Vuhosi bya Vatsonga ku suka ebukwini ya
xihundla ya ka Mhlahlandlela.Vuhosi bya ka Mdavula hirona Gandelo ra Vahlengwe
hikwavo va ka Gwambe na Dzavani laha Gandelo ra vona ari khomiwile hi Mahuhuxi
Chauke Hlengwe Kuriku murhangeri wa Vahlengwe hikwavo akuri Xitanga wa Mayinga
laha Gandelo ra vona hikwavo ari khomiwile hi Vakalanga kunga Xinghema wa
Makhuva ,swinga mi phazamisi mita swikuma kahle eka buku ya 2021 eka Mudavula
ikaya ra Hlalukweni High School.
Xivutiso muti lowu kulu wa Xivongo xa ka nwina wu le kwihi kumbe unwana na unwana
ulava ku va lonkulu kee? Swivongo leswi landelaka iswivongo swa Vuhosi bya
Vatsonga va ka Mabulandlela.
Ndlovu Gacheni, Maringa inwana Sambo, Sambo nwana Dzovo ari nwana Mathye,
Mathye ari nwana Ndlovu wa Gacheni iMuhluvi;Dzovo ,Mahasule ,Xitangeni ,Xivangele
,Xikondweni ,Vukosi ,Nyangambi ,Gumbano ,Masinga ,Xinyeketi ivana va Mathye
,Mathye nwana Ndlovu ; (Ishmail ,July ,George ,John ,Mica na Calvin ) ivana va
Jameson Kolele wa Mayimi wa Mahlakuke wa Mavuxeni wa Gayu wa Xikomu wa
Chunani wa Mahasule wa Mathye wa Ndlovu – Freddy nwana Zakariya wa Nwasuku
wa Ntimane wa Xivangelo wa Tsisiri wa Mboveni wa Dzahela wa Khafa wa Jusi wa
Xivangelo ,Xivangelo na Mahasule ivana va Mathye wa Ndlovu wa Gacheni ,Gacheni
imu Hluvi – Dumasi wa Chaka wa Maringana wa Gunwana wa Gindimula wa Chunani
wa Mukaxi wa Manyunyu wa Mahlathi wa Gumbano wa Mahasule wa Mathye wa
Ndlovu – Matafeni ,Komu ,Xikanyula ,Govana na Mavali ingati ya Xinyeketi wa Mathye
wa Ndlovu – Ndloti wa Nwataninga wa Kazi wa Dzungeni wa Dzahela wa Khafa wa Jusi
wa Xivangelo wa Mathye wa Ndlovu – Xisekwani ,Gwalana na Xixongi ivana va Maringa
wa Sambo wa Dzovo wa Mathe wa Dlovu – Matsilele ,Cornel na Martin ivana va
Marivate ,Marivate wa Ximatsi wa Gwalala wa Xisekwani wa Maringa wa Sambo wa
Dzovo wa Mathye wa Ndlovu wa Gacheni.Muti wa ka Ndlovu akuri Gandelo ra le
Langeni.
Ngoveni Mlabya akuri Muti kumbe Vuhosi byo hlonipheka ka Mabulandlela tani hi leswi
Kokwani wa ka Mabulandlela kunga Ndwandwe wa Manukunuku ,Ngoveni Mlambya
akuri Makwavo wa Ndwandwe wa Manukunuku ,xikombiso Vuhosi byaka Mahonisi byi
lahlekile hi 1914 avangari ehansi ka Mavambe ,va vile vava a hasi ka Vuhosi bya ka
Mavambe kufana na bya ka Gandelo ra Africa kunga bya ka Mhlahlandlela Bila Langeni
,endhaku ka karhi va vile va swivona ku aswi tshamisekangi kahle ,Xihoxo xa vona a
vanga hlamuseli hi muti wa ka Mhlahlandlela Bila Langeni ,vatlhela va ku tiko ra ka
Mavambe ira vona ,vona Mahonisi a yi fanele yi ti yimele hi yoxe yiri yoxe yinga vangi
hasi ka le ka Mavambe ,kambe xihoxo xivile na Colonisation na milawu ya yona Mimiti
yotala yi vile yi lahlekeriwa hi vunwinyi.Masiya Govile akuri nwana Govela Vurhena wa
Ngoveni Mlabya – Vana va Masiya Govile akuri Xitari ,Gomana ,Ntlaru ,Xongani
,Matsuvani ,Xibotani ,Xinyangana ,Xikwakwa ,Mitsembyani ,Xindzindzana ,Xifuvayila
,Mbanga na Masingiri – Nyala wa Madlawa wa Masavani wa Masingiri wa Maxoni wa
Ndzavala wa Nwandzule kumbe Xiphika na Mabye wa Ndzavakulwa – Mkhachani wa
Ximanga wa Nwamandzovo wa Maphahla wa Misabi wa Xivasa wa Xikuluvi wa Mavuza
wa Mahasa wa Xikomuxohela – Xikomuxohela ,Matalakubola, Matalakufa iva makwavo
kunga vana va Masiyagovile wa Govelavurhena wa Ngoveni Mlambya – Matlasulele wa
Rimbangwa wa Kondle wa Tsangalala wa tuke wa Manyise wa Xihondweni ingati ya
Masiyagovile wa Govelavurhena wa Ngoveni Mlambya – Amos wa mbhekwani wa
Magagana wa Mbhoxani wa Ndzepfane wa Mhandze wa Masangoveni wa Ringhala wa
Xiwayi wa Xinguletele wa Masiyagovile wa Govelavurhena wa Ngoveni Mlambya –
Vanwana loko va hlaya Swivongo ava hlaya na vamakwavo ndhawini yinwe kumbe
vahlaya mavito hikwawo wa munhu ingaku kova Nwana na Papa na Kokwani ,tani
hileswi vanhu va khale a va ri na mavito yotala ,lawa vanga vuya va duma ngopfu hi
wona akuri lawo duvulela – Muti wa ka Ngoveni loko Vuhosi byaka Mhlahlandlela Bila
Langeni abya ha hundza byi ya emahlweni ,ka Mabulandlela aku ta sala kuri tiko ra
Vahlave ,kuya a mahlweni Mhlahlandlela Bila Langeni aku ta va Hosi ,Ndhuna Nkulu
kuva muti wa Ngoveni Mlambya ,hileswi aswi fambisa swona kusuka ehehla kumbe
kusuka ekusunguleni.
Collins Chabane Local Municipality Lim 345 yi tumbuluxiwile hi ku hlanganisiwa ka
xiphemu xinwana xa Thulamela Local Municipality na Makhado Local Municipality hi ti 3
August 2016. Service Delivery information ya municipality hi ta yi kombiwa kusuka hi
2016/17 laha Meyara yo sungula akuri Manana Joyce Bila.
Vunwinyi bya Collins Chabane Local Municipality byi le mavokweni ya Malamulele
Community tani hi leswi akuri vona vanga lwa leswaku yiva kona tani hi leswi ava
tumbuluxile na ti Organisation to va yimela to fana na Malamulele Task Team.
Malamulele Task Team hi yona ayi tsarile Community Profile ya Malamulele kumbe hiku
CV ya Malamulele leyi nga endla leswaku Masipala wu va kona .Xivutiso eka
Malamulele Community hileswaku leswi aswi lavekile ku swi endleka loko ku laveka
Masipala swi le ku endlekeni ke?
CV kumbe Profile ya ka Malamulele yi na matimba hikokwalaho hi kumile na Masipala
kambe nyipi ayi se hela hikuva ku nge fumiwi Rural Municipality ku fana na loko ku
fumiwa Metropolitan Municipality hiswona swi endlaka leswaku ni vutisa kuri swilo swi
famba jhani ke?
Tani hi Media Action Plan Organisation hi vona ka ha xota swilo swo tala, ku tlhelela
endhaku CV ha yi vona yi sasekile xinwani xivutiso hileswaku Business Plan kumbe
Development Plan ayiri kona naa? Kusuka ka venyi va Masipala kunga Malamulele
Community hikuva ayi fanerile yi vile kona ku kombeta ku swilo swi ta fambisiwa
jhani.Tani hi leswi na Media Action Plan kunga Community Member ya ka Malamulele,
hi lava leswaku eka Business Plan mitsala leswi landelaka tani hi leswi hiswi vonaka ku
ingaku ayi ngari kona kumbe ayi ngari na matimba ku fana na CV. Tani hi leswi Misava
hikwayo yi fumiwaka hi Financial Economic System yinwe nakona South Africa yi
welaka kona hinga lo hambana tsena hi mafumele kunga political system ,ahehla ka
swona South Africa hina kateko hikuva hi fumiwa hi Free Market System laha fumo wu
nga rhangeriwa hi ANC leyi yinga ya ti Phati ti nharhu leti yinwana na yinwana yingana
system ya yona kunga (ANC Capital ,COSATU Socialism na SACP kunga Communism)
leswi vulaka leswaku eka leswi hilavaka miswi tsala eka Malamulele Business Plan
kumbe Development Plan ,hikuva Masipala iwa hina vanhu lava tirhaka vatholeriwile ku
pfuna hina swifana na ku va tirhela hina.
Hina hi lava ku tsariwa ka Business Plan leyi yi nga ta yisiwa lomu kunga fanela tani
hileswi loko hi hlamusela hi South Africa kuya mahlweni hi ta tsala na swi structures
swa Government mi ta ku vona lomu kufanelaka ku kuyisiwa kona hikuva ka karhi wa
sweswi ava le kutirheni chumu.
Electricity
Is the municipality responsible to provide? No No No
Does the municipality have infrastructure to provide? Yes Yes Yes
Does the municipality actually provide? No No No
Is the service outsourced/commercialised? No No No
Number of households and non-domestic customers to which
11 934 10 491 9 264
provided
Domestic households with access to free basic service 5 819 9 576 0
Area: 25 596km²
Louis Botha (Ku beburiwa 1862–Ku hunda misaveni 1919) First South African Prime
Minister u nghenile exitulwini hi ti 31 may 1910 a lova a hari Prime Minister hiti 27 ta
August 1919 u fumile 9 years 88 days. Unghenile karhini wa ku sunguriwa ka Union of
South Africa leyi ayiri na ti Province ta mune kunga Cape of Good Hope ,Natal ,Orange
Free State na Transvaal leyi Transvaal ayi tiveka hi PWV kunga Pretoria ,Witwatersrand
na Vaal laha Witwatersrand akuri East Rand ,Rand Central kunga Johannesburg na
West Rand kunga Randfontein leswi vulaka leswaku Wits University ayi tiveka hikuva
University ya Witwatersrand. Louis Botha uvile xiphemu xa World War I ,Conquest of
the German South West Africa ,Crushed the Maritz rebellion ,Ratified the Treaty of
Versailles. Died in office laha anga rhanga hikuva MP wa Standerton, Transvaal
Province until 1915, MP for Losberg, and Transvaal Province from 1915.
James Barry Munnik Hertzog (1866–1942) MP for Smithfield, Orange Free State
Province unghenile exitulwini hi 30 June 1924 ku fikela 5 September 1939 u fumile 15
years, 67 days ,Replaced Dutch as second official language by Afrikaans in 1925.
Instated a new national flag in 1928 ,Approved women's suffrage for white women with
the Women's Enfranchisement Act ,1930 ,Adoption of the Statute of Westminster
1931.Removed Black voters from the common voters roll ,Created coalition with South
African Party to form the United Party. Resigned after the United Party caucus refused
to accept his stance of neutrality in World War II.
Pieter Willem Botha (1916–2006) MP for George, Cape Province Remained Minister of
Defence until 1980.Urhangerile tiko kusuka hi 9 October 1978 ku fika 14 September
1984 laha anga fuma 5 years 341 days.Improved relations with the West. Authorized
radical constitutional reform in 1983, including the creation of the Tricameral Parliament,
which give a limited political voice to the country's Coloured and Indian population
groups. The majority Black population group was still excluded. Began a secret nuclear
weapons program in collaboration with Israel, which culminated in the production of six
nuclear bombs. Creation of police counter-insurgency unit, Koevoet , Resignation of
Vorster as State-President in the wake of the Muldergate Scandal ,abolished the
position of Prime Minister in 1984 and became executive State President.
Kuya ka Economic Development swivula leswaku ti Colonial loko ti famba na Matiko ati
famba kuri tixaka timbirhi ta Makholoni (Colonial) kunga ti Politician na ti Missionary
laha ti Politician ati phangha Matiko ava lava Power yo fuma Misava hi Competition
avari Greedy, Selfish ava rhanda na Showoff ya vuswikoti laha ti Missionary ati
landelela ti politician hi le ndhaku vona a va maka Swikolo, Tikerheke na Swibedlele
swivula leswaku hi ndlela yinwana ti mixinari ati hlanganisa Matiko hi dyondzo vona hixi
manguva lawa hinga vula leswaku ava ri va Non-Governmental Organisation ti Politician
kuri va Government. Misava hikwayo na tona ti Colonisers ayi kholoniyiziwile tani hi
leswi hikweru ka karhi wa sweswi hi fumiwa hi fumiwa hi United Nation yinga English
Majority misava hikwayo yi fumiwa hi Financial Economic System yinwe hilo hambana
tsena hi Political System, Financial Regulations and Monitary System.
Afrika akuri muti wunwe lowu wunga lo hambanyisiwa hi Vuhosi kumbe vu Kingdom
laha vu Kingdom byo sungula khale ku nge se va na Colonisation Vuhosi bya kona
kunga byi nharhu hikwavo kunga vatukulu va Afrika kunga Kongo ,Kangaba na Aksum
laha Kongo anga papa Central na Southern Africa laha Kangaba ava papa Western
Africa laha Aksum kunga tata wa Eastern Africa laha ti Kingdom kunga va tata wa ti
Tribe ,ti Tribes kuva va tata wa ti Languages laha ti Languages tinga va tata wa ti
Nations leswi vulaka leswaku Nation inwana Languages ,Language anga nwana Tribe
,Tribe ava nwana Kingdom ,Kingdom yinga nwana Family kunga African Family leyi yi
sukaka a Northern Africa kusuka Israel totala mita ti kuma ka buku ya 2021 na tinwana
hinga ti tsala laha hinga tsala Xivongo ku ya fika a Israel.
African Family kunga se fika Colonisation ayi fumiwa hi Traditionalism, laha hinga
vulaka leswaku akuri Nationalist laha Traditionalist kunga riku political system kunga
Xintu nakambe Nationalist kunga Political Independence yinga weriku helo laha hingo
ayi vuye Afrika, Hosi katekisa Afrika naswona Kurhula aku ve a xikarhi ka Afrika laha
hiswi tivaka leswaku Afrika iya hina hikweru hinga ka yona leswivulaka leswaku na
Valungu iya vona hikuva vo tala ivana va ti mixinari loko va vulavula hikaya va vula
Afrika ,tani hileswi hina hi fumaka ti rural areas ahi fanele hiti developer ti fana na
Madoroba lama kulu ,laha a hasi hita hlamusela hiti President ta tiko hi wunwe hi
wunwe ku endlela ku mitiva ku ava wela kwihi eka Mahanyelo na hi xipolitiki ku katsa na
vutshembeki na vu Afrika bya vona.
Xikombiso: President loko ahuma exitulwini uhola aza aya lova ,leswi vulaka leswaku a
swita endliwa na leka Deputy President ,Ministers ,Deputy Ministers ,Premiers ,MECs
,Mayor na ti Councillors ava fanele va hola va za va ya lova endhaka ti term timbirhi va
hunduka ti inspectors ta ti Ndhawu kumbe ti ndawulo leti ava tirha ka tona ahandle ka
loko alo promotiwa aya eka xitulu xa le hehla.Ti inspector matirhelo ya vona kuva ku
inspecta matirhelo ya lava va nga khoma phozixini , swikahle kusuka ahasi a ya a
hehla ahandle ka loko alo hlongoriwa, hikuva leswi hiswona swiendlaka leswaku vava
corrupt hikuva vava va karhi va hlengeleta xuma loko va ha tirha laha va hlengeletaka
na hi tindlela to ka tinga lulamanga hikuva State Capture ku vula ka vona xi le ku
endliweni masiku hikwawo na before va xi thya vito loko va lava ku ya sengisa
President Zuma.
Lava landelaka iti President Leti nga fuma eka Republic of South Africa ti landela P W
Botha kusuka ka:
Nelson Mandela (1918–2013) Ufumile kusuka 10 May 1994 ku fika 16 June 1999 laha
anga rhangela 5 years 37 days. Anti-apartheid revolutionary, statesman and
philanthropist he was the country's first black head of state and the first elected in a fully
representative democratic election. His government focused on dismantling the legacy
of apartheid by tackling institutionalised racism and fostering racial reconciliation.
Ideologically an African nationalist and socialist, he served as the president of the
African National Congress (ANC) party from 1991 to 1997. Leswi ativekaka hiswona
hileswaku ari Activist, politician, and philanthropist na lawyer loko va vulavula hiyena
eka tibuku leti nga tsariwa timhaka ta yena hikwato kambe leswi hina hinga ta vulavula
hiswona hileswi landelaka: African nationalist and socialist sweswo hikwaswo swi
tiyisisiwa hikuva hala tlhelo ari membara ya South African Communist Party ,Misava
hikwayo ya swi tiva ku lungha ka Mandela ,ku va anga ri na xikhomela na kurhanda tiko
tani hileswi kunga swona leswi aswi lavile leswaku ari fela.Media Action Plan
Organisation yi tsarile buku hi Matimu ya President Mandela ya 1st September 2018
hiswona swinga ta endla leswaku hinga hlamuseli swo tala hi yena.
Thabo Mbeki (1942–) laha anga rhangela kusuka 16 June 1999 kufika 24 September
2008 (resigned) laha anga fuma 9 years 100 days. Thabo Mbeki u tiveka hikuva
Economist, Nwana wa Politician kunga Govern Mbeki loyi a khomiwile na va Nelson
Mandela, Thabo Mbeki tani hi Economist u tiveka tani hi Capitalist hosi ya ti tender
munhu loyi a lavaka leswaku kuva na swifumi swa vantima leswaku va ta ringana na
valungu hi rifumo anga twanani na Comunism ayo joyina South African Communist
Party hikuva yiri na xinakulobye na ANC hi vuyena anga yi rhandzi loko mi lava vuxoko
xoko mo gugula Matimu ya yena na Blade Nzimande .Thabo Mbeki utumbuluxile
swifumi swo tala swo fana na va Cyril Ramaposa ,Popo Molefe ,Tokyo Sexwale
,Mathews Phosa na vo tala lava tivekaka swinene hi ri fuwo kwala South Africa hikwavo
lava ava susiwile eka ti Politiki va yisiwa mabidwini ,u tiveka na hi ku pfuxa economy ya
Kenya tani hileswi yi nga tiya ngopfu hi Zimele Group tlhelo Zimele Group kunga mhana
Mvelaphanda Group leswi vulaka leswaku Kenya na yona kumbe Stock of Exchange
ya Nairobi yi tiyile hi hafu ya Top 40 Companies ta Johannesburg Securities Exchange.
Kgalema Motlanthe (1949–) laha anga rhangela kusuka 25 September kufika 9 May
2009 laha anga fuma 226 days Kgalema Petrus Motlanthe is a South African politician
who served as the third president of South Africa, following the resignation of Thabo
Mbeki. After the end of his presidency, Motlanthe was appointed as the Deputy
President of South Africa by his successor, Jacob Zuma. Motlanthe served as Deputy
President of the African National Congress (ANC) from 2007 until 2012, when he
declined to run for a second term. At the 53rd National Conference of the African
National Congress, Motlanthe ran for the position of President of the ANC but was
soundly defeated by Zuma, who won re-election. He was succeeded as Deputy
President of South Africa by Cyril Ramaphosa in 2014. Motlanthe, who had maintained
a low public profile, was elected in 2008 to the presidency of South Africa by the South
African National Assembly following the resignation of Mbeki, and he was widely
considered to be acting as a "caretaker president" on behalf of Zuma. Zuma succeeded
Motlanthe on 9 May 2009 in a presidential election held by the South African National
Assembly, following the 2009 general election which had been won by the ANC.
Motlanthe had been a student activist, trade unionist and member of the ANC's military
wing, Umkhonto we Sizwe, during the struggle against apartheid. Motlanthe, a left-
leaning intellectual, is seen as a highly skilled political operator within the politics of
South Africa, and a key figure behind the success of Zuma. Motlanthe was South
Africa's first Sotho-Tswana-speaking president.
Jacob Zuma (1942–) laha anga rhangela kusuka 9 May 2009 kufika 14 February 2018
(resigned) laha anga rhangela 8 years, 281 days. Jacob Zuma u tiveka tani hi
Traditionalist, Nationalist na Socialist naswona atirha eka Inteligency eka Mkhondo we
Sizwe laha ari hloko eka tirho wa yena naswona imu Communist wa tiyiso anga
fambisani na swona swa ti tender na ti contract. Jacob Zuma ari Vice President ya
President Thabo Mbeki laha Jacob Zuma anga pfumelelani na ku yisiwa emabindwini
,uvile a susiwa exitulwini hikokwalaho ka Milandu yo karhi laha anga seketeriwa hi ANC
Youth League , Socialist na Communist kunga COSATU na SACP laha a va vula
leswaku u fela kuva anga ri Capitalist tani hileswi na yena ava vula leswaku anyikiwile
Business ya ti Mayini ku a suka eka Politiki leyi Business Plan ya kona yi nga hetelela yi
tirhisiwile hi Nwana wa yena loko avile President.Vaseketeli va yena tani hi leswi
angana vaseketeri vo tala ,tani hi leswi anga wina election hi 2.3rd Majority kufana na
President Mandela vari I Nationalist tani hileswi ka SONA speech xa yena xo sungula
loko avekiwile exitulwini avulavurile hi Decentralisation kunga ku endla leswaku swilo
hikwaswo swinga emadorobeni swi akiwa na le makaya tani hileswi eka SONA avurile
leswaku Doroba ro sungula rita makiwa eGiyani leswi swi nga endliwangiki loko
valanderi vula va ku swi vhoteriwile out hi ma Capitalist eka executive committee tani
hileswi vanhu hikwavo lava ava vuyisele eka Cabinet ku katsa na President Cyril
Ramaphosa hiku hlamusela vari ima Capitalist tani hileswi ava ri ka Mabindzu ku suka
eka vu Capitalist.Tani hi traditionalist na Nationalist arhanda ku tirhela kaya xikombiso u
endlile Kandla na development kwale Kandla xa vumbirhi a lava ku tirhela na South
Africa ulo arisiwa ,hiku vula ka valandeli ehehla ka State Capture akuri ndlela ya Job
Creation tani hileswi avari na TV Station xa Mahungu na News Paper leyi ayi hlamusela
timhaka ta Government leti laha aku thoriwile vanhu Kunene kungari contract, hikuya hi
valandeli ava nga tirhela India ava tirhela kwala kufana na lava vanga tirhela Kenya
swinwana leswi swi endlaka leswaku vanhu vanwi namarhela ngopfu ikuva aherisile
nyipi ya Inkatha na ANC ya 90s ava nwi rivali himhaka ya swona hambi leswi vito ra
yena ri zamaka kususiwa eka tibuku ta kahle ta South Africa.
Cyril Ramaphosa (1952–) laha anga rhangela kusuka 15 February 2018 kufika na
namutlha.Loko a tiveka eka Politiki ativeka tani hi mu Socialist a hasi ka trade Union
kambe aya chichiwa hi President Mbeki aya va murhangeri wa Ma Capitalist uwela eka
swifumi swa South Africa ku kombeta vu Capitalist utumbuluxile mali ya swisiwana
kunga ti R350-00 ama tshanwini yo thola vanhu permanent a dlaya ti tender.President
Ramaphosa u vuyiseriwile eka Politic hi President Zuma. President Matamela Cyril
Ramaphosa is a South African politician serving as fifth president of South Africa since
2018 and president of the African National Congress (ANC) since 2017. Previously an
anti-apartheid activist, trade union leader and businessman, Ramaphosa served as
secretary general to ANC President Nelson Mandela, deputy president to President
Jacob Zuma, and chairman of the National Planning Commission from 2014 to 2018. He
has been called a skilful negotiator and strategist who acted as the ANC's Chief
Negotiator during South Africa's transition to democracy. Ramaphosa built up the
biggest and most powerful trade union in the country, the National Union of
Mineworkers (NUM). He played a crucial role, with Roelf Meyer of the National Party,
during the negotiations to bring about a peaceful end to apartheid and steer the country
towards its first fully democratic elections in April 1994. Ramaphosa was Nelson
Mandela's choice for future president Ramaphosa is well known as a businessman, and
his estimated net worth is over R6.4 billion ($450 million) as of 2018, with 31 properties
and previously-held notable ownership in companies such as McDonald's South Africa,
chair of the board for MTN and member of the board for Lonmin.
Presidents of the ANC
Institutions
Entity
Parliament
Presidency
National Departments
Constitutional Bodies
Judicial Institutions
Public Entities
Subsidiaries
SETAs
TVET Colleges
Galleries, Museums & Theatres
Universities
Universities of Technology
Community Education and Training Colleges
Parliament
o National Assembly (NA) Parliament
Public Service Commission (PSC) National Department
Auditor-General South Africa (AGSA) Constitutional Body
Commission for Gender Equality (CGE) Constitutional Body
Commission for the Promotion and Protection of the Rights of
Cultural, Religious and Linguistic Communities Constitutional Body
Electoral Commission (IEC) of South Africa Constitutional Body
Financial and Fiscal Commission (FFC) Constitutional Body
Pan South African Language Board (PanSALB) Constitutional Body
Public Protector South Africa Constitutional Body
South African Human Rights Commission (SAHRC) Constitutional
Body
South African Reserve Bank (SARB) Public Entity
Corporation for Public Deposits Subsidiary
South African Bank Note Company (RF) (Pty) Ltd Subsidiary
South African Mint Company (RF) (Pty) Ltd Subsidiary
o National Council of Provinces (NCOP) Parliament
The Presidency
o Department of Planning, Monitoring and Evaluation (DPME) National
Department
o Department of Women, Youth and Persons with Disabilities (DWYPD)
National Department
National Youth Development Agency (NYDA) Public Entity
o Government Communication and Information System (GCIS) National
Department
o Statistics South Africa (Stats SA) National Department
o Brand South Africa Public Entity
o Media Development and Diversity Agency (MDDA) Public Entity
Department of Cooperative Governance (DCoG) National Department
o Municipal Demarcation Board (MDB) Constitutional Body
o Municipal Infrastructure Support Agent (MISA) Public Entity
o South African Local Government Association (SALGA) Public Entity
Department of International Relations and Cooperation (DIRCO) National
Department
o African Renaissance and International Cooperation Fund (ARF) Public
Entity
Department of Public Works and Infrastructure (DPWI) National Department
o Agrément South Africa (ASA) Public Entity
o Construction Industry Development Board (CIDB) Public Entity
o Council for the Built Environment (CBE) Public Entity
o Engineering Council of South Africa (ECSA) Public Entity
o Independent Development Trust (IDT) Public Entity
Department of Traditional Affairs (DTA) National Department
o National House of Traditional Leaders Public Entity
National Department
Civilian Secretariat for Police Service (CSPS) Justice & Protection Services
Department of Agriculture, Land Reform and Rural Economic Services &
Development (DALRRD) Infrastructure Development
Department of Basic Education (DBE) Social Services
Department of Communications and Digital Economic Services &
Technologies (DCDT) Infrastructure Development
Central Government
Department of Cooperative Governance (DCoG)
Administration
Department of Correctional Services (DCS) Justice & Protection Services
Department of Defence (DoD) Justice & Protection Services
Department of Employment and Labour (DEL) Social Services
Department of Forestry, Fisheries and the Economic Services &
Environment (DFFE) Infrastructure Development
Department of Health (DoH) Social Services
Department of Higher Education and Training
Social Services
(DHET)
Department of Home Affairs (DHA) Justice & Protection Services
Economic Services &
Department of Human Settlements (DHS)
Infrastructure Development
Department of International Relations and Central Government
Cooperation (DIRCO) Administration
Department of Justice and Constitutional
Justice & Protection Services
Development (DoJ&CD)
Department of Military Veterans (DMV) Justice & Protection Services
Department of Mineral Resources and Energy Economic Services &
(DMRE) Infrastructure Development
Department of Planning, Monitoring and Evaluation Central Government
(DPME) Administration
Department of Police (SAPS) Justice & Protection Services
Financial & Administration
Department of Public Enterprises (DPE)
Services
Department of Public Service and Administration Financial & Administration
(DPSA) Services
Department of Public Works and Infrastructure Central Government
(DPWI) Administration
Economic Services &
Department of Science and Innovation (DSI)
Infrastructure Development
Department of Small Business Development Economic Services &
(DSBD) Infrastructure Development
Department of Social Development (DSD) Social Services
Department of Sport, Arts and Culture (DSAC) Social Services
Economic Services &
Department of Tourism (DT)
Infrastructure Development
Department of Trade, Industry and Competition (the Economic Services &
dtic) Infrastructure Development
Central Government
Department of Traditional Affairs (DTA)
Administration
Economic Services &
Department of Transport (DOT)
Infrastructure Development
Economic Services &
Department of Water and Sanitation (DWS)
Infrastructure Development
Department of Women, Youth and Persons with Central Government
Disabilities (DWYPD) Administration
Government Communication and Information Central Government
System (GCIS) Administration
Independent Police Investigative Directorate (IPID) Justice & Protection Services
Financial & Administration
National School of Government (NSG)
Services
Financial & Administration
National Treasury
Services
Office of the Chief Justice (OCJ) Justice & Protection Services
Central Government
Public Service Commission (PSC)
Administration
State Security Agency (SSA) Justice & Protection Services
Central Government
Statistics South Africa (Stats SA) Administration