Mine sisu juurde

Rahvusriik

Allikas: Vikipeedia

Rahvusriik on riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis. Mõiste "rahvusriik" viitab sellele, et need kaks langevad geograafiliselt kokku.

Rahvusriikide päritolu ja varase ajaloo osas ei ole ühest kokkulepet saavutatud. Teoreetikute suureks vaidlusteemaks on küsimus: kas enne oli rahvus, mis lõi rahvusriigi, või riik, mis lõi rahvuse?

Rahvuslaste meelest oli kõigepealt rahvus ning rahvuslikud liikumised väljendasid rahvuse õigustatud nõudmist suveräänsusele, mis päädis rahvusriikide loomisega. Mõningate teooriate kohaselt loodi rahvuslik identiteet aga suuresti valitsuste poolt, et ühendada ja moderniseerida juba eksisteerivat riiki.

Enamik teooriaid näeb rahvusriigis 19. sajandi Euroopale iseloomulikku nähtust, mille tekkimist soodustasid kirjaoskuse laialdane levik ja massimeedia.

Mõned rahvusriigid, näiteks Saksamaa ja Itaalia, tekkisid 19. sajandil vähemalt osaliselt tänu rahvuslaste poliitilistele kampaaniatele. Mõlemal nimetatud juhul oli territoorium varem jagatud riikide vahel ning tekkinud ühine identiteet oli esmalt kultuuriline, omandades peagi poliitilise tähtsuse.

Iseloomulikud jooned

[muuda | muuda lähteteksti]

Võrreldes varasemate riigi vormidega suhtub rahvusriik teisiti oma territooriumisse, pidades seda pooleldi pühaks. Ükski rahvusriik ei annaks oma territooriumist tükki teisele näiteks lihtsalt selle pärast, et kuningatütar abiellus. Rahvusriikide piirid on enamasti määratud rahvuse asuala või looduslike oludega ega ole kergesti muudetavad.

Rahvusriigi kõige nähtavamaks mõjuks on riikliku poliitika abil ühtse rahvuskultuuri loomine. Rahvusriigi olemasolu nõuab, et selle elanikud moodustaksid rahvuse, mida ühendab enamasti ühine päritolu, ühine keel ja jagatud kultuur. Kui nõutav ühtsus puudub, siis üritab rahvusriik seda sageli luua, surudes näiteks oma hariduspoliitika kaudu peale riigikeelt ja ühtset arusaamist ajaloost. Mõnel juhul on selline poliitika kutsunud esile teravaid konflikte ja separatismi. Õnnestumise korral on see taganud elanikkonna suurema homogeensuse ja kultuurilise ühtsuse.

Selgitavad näited

[muuda | muuda lähteteksti]

Politoloogias kasutatakse terminit "rahvusriik" enamiku tänapäevaste suveräänsete riikide kohta, isegi kui nende poliitilised piirid ei lange kokku etniliste piiridega.

"Rahvusliku identiteedi" mõiste võib laieneda riikidele, kus elab koos mitmeid etnilisi ja keelelisi gruppe. Üheks selliseks on näiteks Šveits, mis on oma põhiseaduse kohaselt kantonite konföderatsioon ja kus on neli riigikeelt, kuid ühtlasi šveitsi rahvuslik identiteet, ühine ajalugu ja oma klassikaline rahvuskangelane, legendaarne Wilhelm Tell.

Paljud konfliktid on saanud ajaloos alguse sellest, et poliitilised piirid ei lange kokku etniliste ja/või kultuuriliste piiridega. Näiteks kurdi rahva traditsiooniline asuala on tänapäeval jagatud Iraagi, Türgi ja Iraani vahel. Osa sealsetest elanikest soovib luua iseseisva Kurdistani riigi ning selle tõttu on juba aastakümneid kestnud relvastatud konflikt.