Mine sisu juurde

Tagalogi keel

Allikas: Vikipeedia
Tagalogi keel (Wikang Tagalog)
Kõneldakse Filipiinidel, USAs, Kanadas, Suurbritannias, Liibüas, Guamil, Saudi-Araabias
Kokku kõnelejaid ligi 64 miljonit, neist 28 miljonit emakeelena
Keelesugulus Austroneesia keeled
0Lääne-Austroneesia keeled
00Malai-Polüneesia keeled
000Vahe-Filipiini keeled
Ametlik staatus
Ametlik keel  Filipiinid
Keelehoole Filipiini Keele Komitee
Keelekoodid
ISO 639-1 tl
ISO 639-2 tgl, fil
Keele leviala

Tagalogi keel kuulub Austroneesia keelkonda ning seda kõneleb emakeelena ligi neljandik ning teise keelena enamik Filipiinide elanikkonnast. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel on kõnelejaid Filipiinidel umbes 64 miljonit, kellest 22 miljonile on see emakeeleks. Tagalogi keel on aluseks filipiini keelele, mis on üks Filipiinide ametlikke keeli.[1][2][3][4]

Nimetus "tagalog" on tuletatud sõnast tagailog; tagà – elanik + ilog – jõgi. Seega tähistas see nimetust jõeelanik. Keele ajaloo kohta ei ole väga palju infot, kuid lingvistide arvates võisid tagalogid pärineda Kagu-Mindanao või Ida-Visaia saartelt.[5][6]

Tagalogi keelt on mõjutanud teised keeled, millega on olnud suurem kontakt. Peamiselt sõnavaralisi mõjutusi ja laene on nii sanskriti, hiina, araabia, inglise ja eriti hispaania keelest. Need seosed teiste keeltega on tingitud ajaloolistest sündmustest ja tendentsidest. 14. sajandit nimetatakse islami perioodi alguseks, mil jõudis Filipiinide saarestikku islam, mis teatavasti on tihedalt seotud araabia keelega. Enne seda valitsesid seal meresõitjatest indialased. 16. sajandil avastas saarestiku Fernão de Magalhães, kes seilas Hispaania kuninga Felipe II lipu all, kelle järgi on Filipiinid ka nime saanud. Sellest sai alguse tagalogi keelt ehk kõige enam mõjutanud Hispaania kolonisatsioon. 19. sajandi lõpul jõudis võim Ameerika Ühendriikidele. Ameerika okupatsiooni järel hakati koolides õpetama inglise keelt. Tänapäeval on inglise keel teiseks riigikeeleks pilipino kõrval.[7][8][9][10][11][12]

Klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Tagalogi keel kuulub Austroneesia hõimkonna, Lääne-Austroneesia keelkonna Malai-Polüneesia haru Vahe-Filipiini keelte hulka. Sugulaskeelteks on näiteks bikoli, mamanva ja visaia keeled, mida räägitakse samuti Filipiinide saarestikus, aga ka indoneesia ning havaii keeled.[1][13]

Tagalogi keeles saab eristada mitmeid dialektigruppe. Peamised on Bataani, Batangase, Bulacani, Lubangi, Manila, Marinduque, Puray, Tanay-Paete ja Tayabasi dialekt.[1]

Geograafiline jaotus

[muuda | muuda lähteteksti]

Tagalogi keelt räägib ülemaailmselt ligi 25 miljonit inimest. Suurem osa kõnelejaid on Filipiinide saarestiku saartel, eriti Luzoni, Zambalesi, Marinduque’i ja Mindoro saarel ning Manila regiooni keskuses. Lisaks on kõnelejaid Kanadas, USAs, Suurbritannias, Liibüas, Saudi Araabias ja Guamis.[1][4]

Tagalogi algne kirjaviis oli tagalogi kiri (tagalogi keeles baybayin’i kiri)- silptähestik, kus sümbolid tähistavad konsonanti, enamasti koos järgneva kaashäälikuga. Kirja nimi baybayin tähendab tagalogi keeles "tähthaaval ütlema". Tagalogi kirjas on 15 konsonante tähistavat sümbolit. Kolm sümbolit, mis tähistavad vokaale /a/, /e/ või /i/ ja /o/ või /u/. Lisaks kasutatakse väikest komasarnast märgendit, mida kutsutakse kudlit’iks. See viitab aegadele, kui sümboleid graveeriti bambusele – kudlit tähendab tagalogi keeles väikest lõiget.[14]

Tagalogi kirjamärgid
kudlit-ite kasutamine

Iga sümbol tähistab konsonanti ja vokaal /a/ silpi. Kui konsonandi sümboli peal asub kudlit, peaks sellele järgnev vokaal olema /e/ või /i/. Kui kudlit asub sümboli all, on järgnev vokaal /o/ või /u/. Sõna lõpus asetsevate üksikute konsonantide märkimiseks originaalses tagalogi kirjas märgendit ei olnud. Hiljem saartele saabunud hispaanlasest munk Francisco Lopez lahendas selle probleemi, lisades sümbolite alla väikese ristikese, kui viimases silbis puudus vokaal. Seda väikest ristikest nimetatakse hispaania kudlit’iks[14]

Suurtäht Väiketäht Suurtäht Väiketäht
A a Ñ ñ
B b Ng ng
C c O o
D d P p
E e Q q
F f R r
G g S s
H h T t
I i U u
J j V v
K k W w
L l X x
M m Y y
N n Z z

20. sajandi esimese poolenii kasutati hispaanlaste toodud 32-märgilist ladina tähestiku ABECEDARIO-t. Kui tagalogi põhjal tehti riigikeel, võeti kasutusele uus 20-märgiline ABAKADA. 1997. aastal tehti sellest parandatud 28-märgiline tähestik, mida kasutatakse tänapäeval.[15]

Fonoloogia ja foneetika

[muuda | muuda lähteteksti]

Tagalogi keeles on 33 foneemi, millest 19 on konsonandid ja 14 vokaalid.

Keeles on kümme lihtvokaali: viis lühikest ja viis pikka, ning neli diftongi. Esialgselt oli vokaale kolm: /a/, /i/ ja /u/, kuid kokkupuudetel teiste keeltega lisandusid ka /e/ ja /o/. Pikki vokaale üldiselt ei tähistata, välja arvatud pedagoogilistes tekstides[16]

Vokaalid[17] Eesvokaalid Keskvokaalid Tagavokaalid
Kõrged i
iw
u
uj
Keskkõrged (ɛ)
(ɛj)
(ɔ)
(ɔj)
Madalad a
aw
aj
Konsonandid[17] Labiaalid/
huulhäälikud
Dentaalid/
hammashäälikud
Alveolaarid/
hambasombuhäälikud
Palataalid/
kõvasuulaehäälikud
Velaarid/
pehmesuulaehäälikud
Larüngaalid/
kõrihäälikud
Paus:
Helitu
Heliline

p
b

t
d

k
g

ʔ
Afrikaadid ehk sulghäälikalguselised hõõrdhäälikud:
Helitu
Heliline

(tʃ)
(dʒ)
Frikatiivid ehk hõõrdhäälikud s (ʃ) h
Nasaalid ehk ninahäälikud m n ɳ
Lateraalid ehk külghäälikud l
Tremulandid ehk värihäälikud ɾ
Poolvokaalid w j

Tagalogi keelt iseloomustab sage kõrisulgääliku kasutamine. Seda kasutatakse juhul kui:

  • Sõna algab vokaaliga
  • Sõnas on sidekriips, millele järgneb vokaal
  • Sõnas on kõrvuti kaks vokaali
  • Sõna algab prefiksiga, millele järgneb vokaaliga algav verb[16]

Rõhk asetseb peamiselt sõna viimasel või eelviimasel silbil. Homonüüme eristatakse rõhuasetuse ja kõrisulghääliku esinemise järgi.[16]

Tagalogi keelt iseloomustatakse kui sünteetilist keelt. See tähendab seda, et sõnade külge liidetakse ees- ja järelliiteid, et muuta nende tähendust.[18]

Tagalogi keele sõnajärg võib olla nii VSO kui SVO tüüpi. Kasutatakse VSO tüüpi, Verb on lause alguses ning sellele järgneb subjekt või objekt. Aga kasutatakse ka ümberpööratud vormi SVO, kus subjekt on lause alguses ning sellele järgneb objekt. Selle vormi tähistamiseks kasutatakse markerit ay. Tihtipeale jäetakse marker ay ära, kuna nimisõna on tähistatud käändemarkeriga, mis viitab ümberpööratud vormile.[16]

Tagalogi keeles ei tehta üldiselt sõnade sool vahet. On väheseid erandeid, mis puudutavad rahvust või ameteid.[16]

Liitsõnu moodustatakse üldiselt kahe nimisõna liitmisel sidekriipsuga. Küll aga tuleb tähele panna, et mõningate liitsõnade puhul muutub sõnade otsene tähendus.[19]

Näiteks: anak (laps) + araw (päike) – anak-araw (albiino)

Käändemarkerid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tagalogi keeles nimisõnu ei käänata. Küll aga kasutatakse markereid, mis viitavad sõna rollile lauses. Need markerid on ang, ng ja sa.[19]

Ang-markerid on si, ang, sina ja ang mga.

Ainsus Isikute nimed si si Mari (isik)/Mari (nimi)
Ülejäänud nimisõnad ang ang babae (naine)
Mitmus Isikute nimed sina sina Jaan at Mari (isikud Jaan ja Mari)
Ülejäänud nimisõnad ang mga[maˈŋa] ang mga babae (naised)

Ang-markerid on tähenduselt sarnased inglise keele artikliga the. Nad tähistavad lauses objekti. Ang markeriga sõnad on absolutiivis.[16]

Ergatiivi, akusatiivi või genitiivi markerina kasutatakse ng-markereid, mis vastavad tähenduse poolest ingliskeelsele sõnale of, mis näitab kuuluvust või spetsifikatsiooni. Samas võivad ng-markerid viidata ka objektile.[16]

Ainsus Isikute nimed ni
Ülejäänud nimisõnad ng (nung)
Mitmus Isikute nimed nina
Ülejäänud nimisõnad ng mga (nung mga)

aso ng babae – naise koer

grupo ng babae – naiste grupp

manlalaro’ ng basketbol – korvpallur (korvpalli mängija)

Lisaks on olemas ka sa-partiklid, mis tähistavad omandit/omanikku ja annavad infot sõna/tegevuse koha, suuna või objekti kohta.[16]

Ainsus Isikute nimed kay
Ülejäänud nimisõnad sa
Mitmus Isikute nimed kina
Ülejäänud nimisõnad sa mga

Kay Jaan ang aso – koer on Jaani oma

Ang babae ay sa tindahan – naine läks poodi

Mitmus moodustatakse nimisõna ees oleva partikli mga abil. Näiteks aso – koer, mga aso – koerad

Lisaks on võimalik mitmust näidata ka muudel viisidel:

  1. Numbritega
    *Isang aso – üks koer
    *Dalawang aso – kaks koera
    *Maraming aso – palju koeri
  2. Mitmuslike omadussõnade kasutamisega
    *Magandang babae – ilus naine
    *Magagandang babae – ilusad naised
  3. Mitmusele viitavate eesliidete kasutamisega.
  4. Mga, eesliidete ja mitmuslike omadussõnade kombineerisel

Aega näitavate verbide või numbrite ees tähendab mga – umbes, enam-vähem.[16]

Tagalogi keeles kasutatakse palju liiteid, mis muudavad oluliselt sõnade tähendust. Allpool on toodud näiteid mõningatest liidetest, mis liidetakse nimisõnadele, et muuta nende tähendust.[16]

Järlliide -an võib viidata viiele erinevat tüüpi tähendusele.

  • Koht, kus sõnatüvele vastavad asja leidub, kasvab või pannakse
aklat – raamat aklat+an – raamatukogu
palay – riis palay+an – riisipõld
  • Koht, kus sõnatüvele vastavat tegevussõna tehakse
kain – söömine kain+an – restoran, kohvik, söökla
  • Periood, millal sõnatüve tähendusele vastavat tegevust kollektiivselt tehakse
pasok – töö, kool pasok+an – kooliaeg, kooli periood
  • Vahend, millega mõõdetakse sõnatüve tähendusele vastavat asja
oras – aeg oras+an – kell
  • Vastastikune või ühine sõnatüvele vastav tegevus
sayaw – tants, tantsimine sayaw+an – tantsupidu, ball, koos tantsimine

Eesliide Ka+rep1- : Kaka- viitab tegevusele, mida tehakse liiga palju või üleliigselt

isip – mõte, mõtlema kaka+isip – liiga palju mõtlema, üle mõtlema

Eesliide tag- viitab hooajale

tag-ulan – vihmahooaeg, tag-araw – suvi (päikese hooaeg)[16]

Tagalogi keeles kasutatakse kahte tüüpi arvsõnu. Objektide, asjade, raha ja inimeste loendamiseks ning mõõtude puhul kasutatakse tagalogikeelseid arvsõnu. Kella ütlemiseks ja mõnikord raha loendamiseks aga tagalogipäraseid hispaaniakeelseid arvsõnu. Samuti esineb mõlema tüübi kooskasutust.[20]

Arvsõnad Tagalogikeelsed Hispaaniapärased
0 wala/sero sero
1 isa uno
2 dalawa dos
3 tatlo tres
4 apat kwatro
5 lima sinko
6 anim sais
7 pito syete
8 walo otso
9 siyam nuwebe
10 sampu diyes
11 labing-isa onse
12 labing-dalawa dose
13 labing-tatlo trese
14 labing-apat katorse
15 labing-lima kinse
16 labing-anim disi-sais
17 labing-pito disi-syete
18 labing-walo disi-otso
19 labing-siyam disi-nuwebe
20 dalawampu beynte
30 tatlumpu trenta
40 apat-na-pu kwarenta
50 limampu singkwenta
60 anim-na-pu seisenta
70 pitumpu setenta
80 walumpu otsenta
90 siyam-na-pu nobenta
100 isang daan siyento
115 isang daan, labing-lima
145 isang daan, apat-na-pu't lima
200 dalawang daan dos siyentos
300 tatlong daan tres siyentos
400 apat-na-daan kwatro siyentos
500 limang daan kinyentos
600 anim-na-raan sais siyentos
700 pitong daan syete siyentos
800 walong daan otso siyentos
900 siyam-na-raan nuwebe siyentos
1000 isang libo mil
10000 sampung libo dies mil
1000000 isang milyon milyon

Keelenäited

[muuda | muuda lähteteksti]

Ang lahat ng tao'y isinilang na malaya at pantay-pantay sa karangalan at mga karapatan. Sila'y pinagkalooban ng katwiran at budhi at dapat magpalagayan ang isa't isa sa diwa ng pagkakapatiran.[21]

Tõlge:

Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim (Inimõiguste ülddeklaratsiooni esimene artikkel)

Jah – Oo ['oːʔo]

Ei – Hindî [hɪnˈdɛʔ]

Aitäh – Salamat [sɐˈlaːmat]

Tere päevast – Magandáng tanghali [mɐɡɐnˈdaŋ taŋˈhaːlɛ]

Tere õhtust – Magandang gabi [mɐɡɐnˈdaŋ ɡɐˈbɛ]

Head aega – Paálam [pɐˈʔaːlam]

Kasutusele on võetud väljendid Taglish ja Englog, mis viitavad nähtusele, kus kasutatakse segamini nii inglise kui tagalogikeelseid sõnu. Selline nähtus on levinud üle Filipiinide saarestiku ning seda kasutatakse eriti palju televisioonis, ajakirjanduses ja meedias.

Viisakussõnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Viidates tähtsatele isikutele, vanematele või ülemustele, kasutatakse viisakussõnu po/ho ja opo/oho. Po ja opo kasutatakse pigem vanemaealiste tuttavate, vanemate ja sugulaste poole pöördudes. Ho ja oho näitavad teatud sotsiaalset distantsi subjekti ja objekti vahel. Igal juhul on tegemist viisakust ja aupaklikkust näitavate sõnadega.

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Lewis, M. Paul, Gary F. Simons, and Charles D. Fennig, toim (2013). "Tagalog". Ethnologue: Languages of the World, Seventeenth edition. = (inglise). Dallas, Texas: SIL International. Vaadatud 01.11.2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link)
  2. "Vahe-Filipiini keeled". Eesti keele instituut. 2013. Vaadatud 1.11.2013.
  3. "The World Factbook" (inglise). USA. 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.07.2015. Vaadatud 01.11.2013.
  4. 4,0 4,1 Results from the 2000 Census of Population and Housing: Population expected to reach 100 million Filipinos in 14 years, National Statistics Office. October 16, 2002. Kasutatud 01.11.2013
  5. David Zorc. The Bisayan Dialects of the Philippines: Subgrouping and Reconstruction. Pacific Linguistics ptk.44. Canberra: The Australian National University.1977.
  6. Robert Blust.The Greater Central Philippines hypothesis. 1991.
  7. "Tagalog: Interactive language and Filipino culture resources." (inglise). 2012. Vaadatud 01.11.2013.[alaline kõdulink]
  8. Teresita Ramos (2012). "Linguistic features of the language. " (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2.12.2013. Vaadatud 01.11.2013.
  9. John M. Gates. "The Pacification of the Philippines". The U.S. Army and Irregular Warfare. 2002. Kasutatud 01.11.2013
  10. Nick Joaquin. Culture and History: Occasional Notes on the Process of Philippine Becoming. Manila: Solar Publishing.1988.
  11. Robert Day McAmis.Malay Muslims: The History and Challenge of Resurgent Islam in Southeast Asia. Wm. B. Eerdmans Publishing. 2002.
  12. Nicole J. Stevens (1999). "The history of the Filipino languages. " (inglise). Vaadatud 01.11.2013.
  13. "Tagalog" (inglise). 2013. Vaadatud 01.11.2013.
  14. 14,0 14,1 P. Morrow. "Baybayin, the Ancient Philippine script. " (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.12.2013. Vaadatud 01.11.2013.
  15. "Modern Filipino Alphabet. " (inglise). 2013. Vaadatud 01.11.2013.
  16. 16,00 16,01 16,02 16,03 16,04 16,05 16,06 16,07 16,08 16,09 16,10 Keith Brown. Tagalog. Encyclopedia of language & linguistics. [XII köide], Amsterdam: Elsevier, 2006.
  17. 17,0 17,1 Daniel Kaufman. Tagalog clitics and prosodic phonology. 2007
  18. Keith Brown et ali. Concise encyclopedia of languages of the world. Elsevier 2009.
  19. 19,0 19,1 Fiona De Vos. Essential Tagalog Grammar: A Reference for Learners of Tagalog. 2011.
  20. "Tagalog numbers (mga numero ng)." (inglise). 2013. Vaadatud 01.11.2013.
  21. "Tagalog" (inglise). 2013. Vaadatud 01.11.2013.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]