Läbipaistvus 

​ELi institutsioonide usaldusväärsuse, representatiivsuse ja tõhususe olulised eeltingimused on eetikanormide järgimine neis institutsioonides ja nende aruandekohustus Euroopa kodanike ees. Komitee on kehtestanud mitmeid meetmeid oma poliitilise tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks (suhtlemine huvide esindajatega ELi otsustusprotsessis, juurdepääs dokumentidele, endiste kõrgemate ametnike tegevus).

Sisu

Läbipaistvusmeetmed

Parlament, nõukogu ja komisjon allkirjastasid 20. mail 2021 institutsioonidevahelise kokkuleppe, millega nad lõid kohustusliku ELi läbipaistvusregistri.

Institutsioonidevahelise kokkuleppe sätete kohaselt registreeruvad huvide esindajad vabatahtlikult läbipaistvusregistri veebisaidil. Kui nad soovivad aga juurdepääsu ELi institutsioonidele, võivad asjaomases ELi institutsioonis vastu võetud tingimuslikkuse meetmed muuta registreerumise läbipaistvusregistris nende jaoks de facto kohustuslikuks.

ELi läbipaistvusregistri kohaldamisalast on välja jäetud mitmed osalejad, näiteks liikmesriikide riikliku ja piirkondliku tasandi avaliku sektori asutused ning avaliku sektori asutuste ühendused ja võrgustikud ELi, riiklikul või piirkondlikul tasandil. Ka ELi institutsioonide töötajad ja liikmed ei pea end registreerima ELi läbipaistvusregistris. Lisaks on ELi läbipaistvusregistri kohaldamisalast välja jäetud teatavad tegevused, näiteks olukorrad, kus osalejal on ainult kaudne võimalus mõju avaldada, näiteks nõustajate panus raportööride töösse või ametliku sidusrühmadega konsulteerimise kaudu antav panus.

Seda silmas pidades kohaldatakse 2024. aasta jaanuarist alates mitmeid läbipaistvusmeetmeid ka komitee liikmete suhtes.

Arvestades komitee nõuandvat rolli Euroopa institutsioonilises ülesehituses, mis võimaldab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel osaleda Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis, keskenduvad meetmed järgmistele liikmete kategooriatele, kellel on ELi otsustusprotsessile kõige tõelisem, otsesem ja individuaalsem mõju: 

  • ametikandjatest liikmed, kes võivad mõjutada poliitilist tegevuskava (president ja esimene asepresident, fraktsioonide esimehed, komisjonide esimehed); 
  • raportöörid, kes võivad määrata arvamuse/aruande suunitluse ja esitada raportööri muudatusettepanekuid (mis on muude muudatusettepanekute suhtes ülimuslikud). 

Euroopa Regioonide Komitees vastu võetud läbipaistvusmeetmed hõlmavad järgmist:

  • üleskutse ametikandjatest liikmetele ja raportööridele kohtuda üksnes läbipaistvusregistris registreeritud huvide esindajatega ning julgustada huvitatud isikuid end läbipaistvusregistris registreerima; 
  • ametikandjatest liikmete ja raportööride kohustus avaldada veebis kõik komitee liikmena peetud kohtumised huvide esindajatega. Teave selliste koosolekute kohta avaldatakse liikmete leheküljel asjaomase komitee liikme lehel; 
  • raportööridele antud võimalus lisada arvamuse/aruande toimikusse vabatahtlik seadusandlik jalajälg, koostades mitteammendava nimekirja organisatsioonidest ja üksikisikutest, kellelt raportöör sai teavet aruande või arvamuse koostamisel. 

Huvide esindajad, kes suhtlevad komitee liikmetega ELi läbipaistvusregistri sätete alusel, saavad rohkem teavet oma isikuandmete töötlemise kohta asjaomastest andmekaitseteadetest, mis käsitlevad huvide esindajatega kohtumiste avaldamist ja seadusandliku jalajälje väljatöötamist.

Juurdepääs dokumentidele 

Otsus nr 18/2020 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Regioonide Komitee dokumentidele

Otsuses nr 18/2020 üldsuse juurdepääsu kohta Regioonide Komitee dokumentidele esitatakse sõnaselgelt määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud põhimõtted ja piirangud ning kehtestatakse ka komitee dokumentidele juurdepääsu taotlemise menetlus.

Otsusele nr 18/2020 lisatud loetelus nimetatud komitee dokumendid on kodanikele elektroonilises dokumendiregistris otse kättesaadavad. Dokumendiregistrisse võib lisada ka muid dokumente.

Soovi korral võivad kodanikud taotleda juurdepääsu mis tahes muudele dokumentidele, vastavalt määruses (EÜ) nr 1049/2001 sätestatud piirangutele.

Taotlused tuleb sõnastada piisavalt konkreetselt ning eelkõige peavad nad sisaldama taotletud dokumendi või dokumentide tuvastamiseks vajalikku teavet ning taotleja nime ja kontaktandmeid. Taotleja ei ole aga kohustatud taotlust põhjendama (välja arvatud teatavatel isikuandmetele juurdepääsuga seotud juhtudel). Komitee peab kinnitama taotluse kättesaamise kohe pärast selle registreerimist ja vastama 15 tööpäeva jooksul alates registreerimisest (seda tähtaega võib erandkorras pikendada veel 15 tööpäeva võrra).

Kui komitee keeldub taotletud dokumendile juurdepääsu andmisest kas täielikult või osaliselt, peab ta seda põhjendama. Taotlejal on seejärel võimalik 15 tööpäeva jooksul esitada kordustaotlus. Pärast seda on komiteel vastamiseks jälle aega 15 tööpäeva (mida on võimalik veel 15 tööpäeva võrra pikendada).

Kui komitee keeldub ka kordustaotluse alusel taotletud dokumendile täieliku juurdepääsu andmisest, on taotlejal võimalik algatada kohtumenetlus komitee vastu ja/või esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile.

Kui elektroonilisest dokumendiregistrist ei ole võimalik dokumenti leida, saab sellele dokumendile juurdepääsu taotluse esitada allpool oleva lingi kaudu.

Dokumendi taotlemine

Dokumendile juurdepääsu taotlemiseks täitke palun järgmine vorm ja valige „Juurdepääs dokumentidele“ 

Kellelt dokumentidele juurdepääsu taotleda

Läbipaistvuse ning dokumentidele juurdepääsu eest vastutav osakond vastab meelsasti võimalikele küsimustele ja aitab päringutes.

Võtke meiega ühendust e-kirja või posti teel aadressil:

Committee of the Regions of the European UnionArchives service (office JDE 4253)Rue Belliard / Belliardstraat 991040 Bruxelles/Brussel

Endiste kõrgemate ametnike tegevus

Dokumendid

Jaga :
 
Back to top